Ekspert selgitab: mis eristab päikesepõletust allergiast

Päikese käes aega veetes tuleb kasutada ka päikesekaitsevahendeid. Foto: Urmas Luik

Päikesekaitse olulisus ja liigsest päikesekiirgusest tingitud terviseohud tulevad igal aastal jutuks, ometi ei kao mure päikesepõletuse ja päikeseallergia pärast kuhugi. Millal on aga tegemist päikesepõletusega ja millal päikeseallergiaga ning kuidas kumbagi leevendada? Vastuseid jagas Südameapteegi proviisor Gerda Nelis.

Gerda Nelis ütles, et päikesepõletus on tingitud ülemäärasest päikesest ning vähesest päikesekaitsest. Proviisori sõnul muutub päikesepõletuse puhul nahk punaseks ja valulikuks.

Tugevama põletuse korral võivad tekkida nahale ka villid või isegi tõusta palavik. Esmased päikesepõletuse nähud, nagu õrnalt roosa nahk, tekivad ruttu, kuid suurim ebamugavustunne tekib reeglina ööpäeva jooksul.

Tugevam põletuse seisund kestab proviisori sõnul nahal 12–24 tundi peale päevitamist. Täielikult kaob põletus kolme kuni viie päevaga. Kui nahaärritusele lisanduvad higistamine, värinad ja oksendamine, tuleks Nelise soovitusel kindlasti arsti poole pöörduda.

Punetava ja valuliku naha korral soovitas proviisor päikese käest kohe ära tulla, rohkelt vett juua ja nahka jahutava geeliga määrida. «Apteegis on saadaval teepuuõli sisaldavad geelid, mis jahutavad, leevendavad valu, vähendavad põletusnähte ja rahustavad nahka,» lausus Nelis. Tõhus looduslik vahend on ka näiteks aaloed sisaldav geel. «Geeli puudumisel saab tulitavat nahka jahutada ka jaheda kompressiga, milleks sobib veest niiske rätik või muu riideese. Kindlasti ei tohiks kasutada viinakompressi ning tasuks vältida ka lõhnaainetega tooteid, sest need võivad ärritust põhjustada,» toonitas Südameapteegi proviisor.

Päikesepõletuse korral võib päikese nahka kuivatava toime tõttu nahk sügelema või kiskuma hakata. «Sellele tuleb visalt vastu panna, sest põlenud piirkonna sügamine võib infektsiooniohtu suurendada. Samal põhjusel ei tohi katki teha ka põletusest tekkinud ville,» rääkis Nelis, lisades, et suure valu korral võib võtta ka valuvaigistit. Kindlasti ei tohi unustada üleüldist naha niisutamist kas siis eespool nimetatud vahendite või tavalise niisutava kehakreemiga.

Pärast päikesepõletuse saamist tuleb päikest vältida kuni naha normaalse seisundi taastumiseni. Olukorras, kus siiski peab päikese käes viibima, soovitas proviisor kanda pikki riideid, et kahjustunud nahka otsese päikesekiirguse eest varjata.

«Haigus nimega fotodermatiit, üldtuntud kui päikeseallergia, on ülitundlikkus valguse suhtes,» sõnas Nelis. See tähendab seda, et inimese immuunsüsteem reageerib päikesekiirte toimele. Päikesekiired ise allergeenid ei ole, allergiasümptomite avaldumist põhjustavad hoopis ained, mida keha ultraviolettkiirguse mõjul sünteesib.

Päikesest põhjustatud nahareaktsioone võivad soodustada ka mõned ravimid. «Nendeks võivad olla akne-, psoriaasi- ja kõrgvererõhuvastased ravimid, samuti antibiootikumid, rasestumisvastased tabletid või muu,» ütles Nelis. Proviisor soovitas ravimite infolehti hoolikalt lugeda või vajadusel konsulteerida apteekri või arstiga, et välja selgitada ravimite ja päikese koostoime. «Alati ei pruugigi tegemist olla päikeseallergiaga, vaid lööve võib tekkida ka päikese ja peale määritavate kosmeetikatoodete, higi, parfüümide või teatud rõivamaterjalide koosmõjul. Allergia ei pruugi välja lüüa samal päeval, vaid koguni mitu päeva hiljem. Muu hulgas võivad allergeenina toimida vahendid, millega on riideid pestud,» tõi Nelis esile.

«Päikeseallergia peamisteks sümptomiteks on naha punetus, turse, väga sügelev ja põletav lööve ning villid,» selgitas Nelis. Väikesed vesivillid on sagedased tekkima, kuid ägedama lööbe puhul võivad esineda ka suuremad laigud ja nahast kõrgemad paapulid. Mõnedel juhtudel ka kublad ehk nõgeslööbe reaktsioon. Põletikulised ja sügelevad alad nahal ilmnevad tihtipeale väliste lisategurite, nagu ravimite või toiduainete tõttu. Allergilised punnikesed ja nahapunetus esinevad proviisori sõnul reeglina paikades, mis saavad päikest kõige enam. Nendeks on nägu, kael, dekolteepiirkond, labakäed ja sääred, lastel ka kõrvad. Raskema allergia puhul levib reaktsioon edasi piirkondadesse, mis on enamasti riietega kaetud.

«Üldjuhul on päikeseallergia ennetamiseks ja ravimiseks piisav, kui end kaitstakse riietuse ja päikesekaitsetoodetega,» tõdes Nelis. Regulaarne sobiva tugevusega päikesekaitse peale kandmine aitab allergiat ennetada ja sümptomeid vähendada. Proviisor soovitas päikeseallergiaga inimestel kasutada kõrge SPF-i ehk päikesekaitsefaktoriga tooteid, mille SPF on minimaalselt 50. Allergikutele või kõrge melanoomiriskiga inimestele on olemas ka päikesekaitsekreemid, mille päikesekaitsefaktor on 100 (SPF 100).

«Abiks on veel keskpäeval päevitamise vältimine, peavarju ja keha ulatuslikult katvate riiete kandmine,» soovitas proviisor ja pani südamele tervise eest hoolt kanda, lisades, et kui ennetavad toimingud ei aidanud, saab põletikulist reaktsiooni vähendada jahedate kompresside või dušiga. Sügeluse vastu sobivad Gerda Nelise sõnul ka allergiavastased tabletid.