/nginx/o/2024/08/05/16270670t1hc7a6.jpg)
/nginx/o/2024/07/06/16206202t1h76b3.jpg)
Kui õnnestub teada saada, millal Baltoscandali etenduste piletid müüki paisatakse, võib olla isegi võimalus kõigile neile pilet hankida. Kui märguanne õigel ajal ei laeku, jäävad (pool)tühjad pihud. Varasematel aastatel olen imekombel hetke tabanud ja saanud näha palju head etenduskunsti, seekord nii hästi ei läinud ja ainus vaatemäng, kuhu pilet korda läks hankida, oli Robert Henke performance. Ent see oli bingo.
"CBM 8032 AV"
Robert Henke (Saksamaa)
Baltoscandal, 5. juuli 2024
Henke etteaste (ausalt, ma ei tea, kuidas seda nimetada teisiti kui performance, ükski teine termin pole õige, aga seda korrata ka ei taha) oli justkui reiv, kus osalejatel oli pingutust nõudev ülesanne kinotoolis istuda, kuigi tõenäoliselt tahtnuks tantsida. Rohkem kui 40-aastaste kohmakate, noorema publiku silmis ilmselt naljakate arvutite abil loodud õhkkond meenutas klubi, kus raiub (maitsekas) muusika ning ekraanil välgub, vingerdab ja hüpleb oma elu: neoonroheline ja korrapärane, kujundeist, numbreist, joontest koosnev universum, millele võis oma tahtmist mööda tähendust anda. Roheline, ainus värv, mida tollastest arvuteist välja võis meelitada, teisenes tantsivais kujundeis veidralt ka siniseks ja pruuniks, muutes möllu kirjuks, aga tegelikult oli see silmapete, aju võluv trikk. Kes sääraseid arvuteid veel imekombel mäletab, seda võis haarata ka nostalgiahoog, sama võis põhjustada ka tõik, et ekraanilt silmi pöörata polnud võimalik – nagu aastakümnetetagustel videodiskodel.
Robert Henke, saksa arvutimuusikakunstnik, pole elektroonilise muusika ilmas kaugeltki tundmatu kuju. Kes ei tea teda arvutikunsti meistrina, võib ehk teada artisti nimega Monolake, kes produtseerib techno‘t ja on viimastel aastatel asunud sünkroonima heli ja pilti, nagu selle alter ego taga seisev Robert Henke isegi. Reedeõhtusel perfomance‘il "CBM 8032 AV" demonstreeris Henke tunniga täie raha eest seda, millega ta paarkümmend aastat kirglikult tegelnud on. Viie eriliselt taastatud arvuti CBM 8032 abil, mis pärinevad 1980. aastatest, laskus Rakvere kinosaali atmosfäär, mis Henke enda sõnul sündis nende arvutite tohututest piirangutest, mis pakuvad artistile paradoksaalsel moel piirituid loomevõimalusi. See oli atmosfäär, milleks need arvutid eales loodud polnud, aga ometi kiirgasid need omaenda rütmi ja visuaalset võlu – ja sealjuures ülimoodsat. Minuga kaasas olnud 8-aastane sõber nentis viimaks, et see mees pidi olema küll väga palju vaeva näinud. Kahtlemata. Kuid see tipnes vaimustava tulemusega, mis külmaks jätta vist küll kedagi ei saa, ning pälvis parima lavastuse auhinna Veneetsia biennaali 67. rahvusvahelisel kaasaegse muusika festivalil.