Võõrast päritolu röövlid vallutavad aiamaid

Hispaania teetigu on suur nälkjas, täiskasvanud looma kehapikkus on väljasirutununa 7–15 cm. Foto: Pärnu Postimees

Teatavasti on hispaania teeteod Eestis muresid tekitanud mitmeid aastaid. Esimest korda registreeriti paharetid siin 2008. aastal. Põhjalikumalt hakati neid uurima ja laialdasemalt märkama aga 2020. aastal.

Hispaania teetigu (Arion vulgaris), tihti võrreldud ka lusitaania teeteoga (Arion lusitanicus), on pärit Portugalist. Tema keha värvus võib olla väga varieeruv alates tumepruunist punakate, kollakate ja beežide toonideni. Siiski on võimalik eristada võõrast isendit teistest nälkjatest kollase lima järgi, mis katab tema keha. Teistel nälkjatel on see värvitu. Hispaania teeteo leviku laialdaseks põhjuseks on inimeste kaasabi. Keskkonnaameti teatel hakkas levik intensiivistuma taimede vahetamise ja nendega kauplemise elavnemise tõttu. Levikule aitab kaasa ka niiske soe kevad ja suvi. "Nälkjate arvukus sõltub sellest, kui edukalt nad talve üle elavad. Kui talv on pehme või jääb paksu lumekihi all maapind külmumata, on järgmisel hooajal teetigude levik ja arvukus tõenäoliselt ka laialdasem," rääkis keskkonnaameti loodushoiutööde büroo peaspetsialist Maria Rätsep. Liik levib munadena koos taimede ja mullaga.

Võõrnälkjad on taimetoitlased, seega mekivad nad meelsasti ilutaimi ning mahlakaid köögivilju. Näiteks kuuluvad nende toidulauale seened, kurgid, kõrvitsalised ja lehtsalat. Aga tuleb ette olukordi, kus söögiks lähevad ka surnud liigikaaslased. Elupaikadena eelistavad nad niiskeid ning varjulisi kohti. Eelkõige armastavad nad aia- ja põllumaid. Neid leidub ka lopsakates metsades või veekogude läheduses. Hispaania teetigu ei ole aga ainus Eestis leiduv võõrliik, esineb ka Türgist rännanud mustpeanälkjat (Krynickillus melanocephalus).