Uus Rakvere muinsuskaitseala kaitsekord leevendab oluliselt nõudeid (1)

Siim Mihailov
, ajakirjanik
Copy
Rakvere muinsuskaitseala kaart koos kaitsealuste hoonetega.
Rakvere muinsuskaitseala kaart koos kaitsealuste hoonetega. Foto: Kuvatõmmis

Valitsus kinnitas neljapäeval Rakvere muinsuskaitseala uue kaitsekorra, mis erineb seni kehtinud muinsuskaitseala põhimäärusest suurema selguse ja paindlikkuse poolest.

Uus kaitsekord jagab Rakvere muinsuskaitseala hooned kolme kaitsekategooriasse, millest hakkavad lähtuma nõuded tööde tegemisel. Enamiku muinsuskaitseala hoonete puhul tähendab see rohkem paindlikkust ja vähem nõudeid. Kui seni olid kõikides Rakvere muinsuskaitseala hoonetes väärtuslikena kaitse all nii interjöörid kui ka eksterjöörid, siis uue kaitsekorraga kaob interjööride kaitse pea 97 protsendil muinsuskaitseala hoonetest.

Kõrgemasse ehk A-kaitsekategooriasse, kus jätkub nii väärtusliku sise- kui ka välisilme kaitsmine, jääb 295 hoonest üheksa. Samuti leevenevad oluliselt tingimused C-kaitsekategooria hoonete puhul, mille autentsena säilitamine ei ole nõutav. Selliseid hooneid on 128.

Kaitsekorraga vähendatakse vähesel määral nii muinsuskaitseala kui ka kaitsevööndi piire, mis tähendab muinsuskaitsealaga seotud kinnisvaraomanike arvu vähenemist. 

2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel uuendab muinsuskaitseamet kõigi muinsuskaitsealade kaitse korraldust. Rakvere ajalooline südalinn on olnud riikliku kaitse all alates 1973. aastast, ehitustegevust seni reguleerinud muinsuskaitseala põhimäärus kehtestati 2006. aastal.   

"Rakvere sümbol, üle linna kõrguv väärikas linnus, moodustab koos ümbritseva vallikraavi ja endise mõisasüdamega mitmekihilise pärandirikka keskkonna. Rakvere linna ajaloolised kihistused on seal ka täna selgelt linnaruumis loetavad, tehes sellest huvitava ja nauditava jalutamispaiga nii kohalikele kui külalistele, kes kõik saavad kogeda Virumaa rikkalikku ajalugu. Uus kaitsekord aitab paremini esile tuua selle ilusa linna eripära ning kaitseb läbimõeldult meie ühist kultuuripärandit," rääkis kultuuriminister Heidy Purga.    

Rakvere on üks üheksast Eesti linnast, mis said alguse keskajal. Eesti ehituspärandi kontekstis kuuluvad kõik keskaega ehk linnalise asustuse vanimasse kihistusse ulatuvad linnakeskused meie kultuuripärandi kõige väärtuslikumasse ossa.

Tagasi üles