Kuidas minust sai känguru

Kangoo Jumpsi trenn Rakvere Kungla lasteaias. Foto: Mikk Keis

Saapaklõpsud kinni, püsti ja treeneri kätest kõvasti kinni. Just nii algas minu seiklus Kangoo Jumpsi trennis. Kangoo Jumps on fitnessiliik, kus kasutatakse spetsiaalseid vedrusaapaid, mille abil joostakse, hüpatakse ja tantsitakse.

"Ürita kõndida täistalla peal," soovitas treener Riina Remmelgas, nagu oleks see niisama lihtne. Muide, Kangoo Jumpsi saapad leiutati 1994. aastal Kanadas. Tundsin, kuidas minust hakkab tasapisi saama Austraalia rahvusloom, kes on unustanud, kuidas oma jalgu kasutada. Polnud hullu, sest enne tõsisema trenni algust sain ma Rakvere Kungla lasteaia õunaaias paar tiiru omas tempos keksida. Tegelikult võib kängurusaapad jalga vedada juba kuueaastaselt ning karata kolmekohalise aastanumbri täitumiseni. Seega on aega hüpata ligi 15 korda rohkem kui looduses elavatel kängurutel, arvestades nende eluiga.

Esimesed mõtted, mis kängurusaabastes olles pähe tulid, ei olnud sugugi seotud kukkurloomaga. Oli tunne, justkui maandusin tulnukana Kuule. Kohe alguses panin tähele, kuidas kogu keha pingutab selle nimel, et tasakaalu säilitada. "Kangoo Jumpsis saab koormust kogu keha," mainis Riina Remmelgas. Sporditüdrukuna on mu tasakaal küllaltki hea, kuid läks aega, enne kui minusugune kohmakas kukkurloom ei pidanud enam energiat tasakaalus püsimisele kulutama.