Elupäästva kiivri panevad pähe väga vähesed tõuksijuhid

Elektritõukerattaga toimunud liiklusõnnetustes on nõrgemaks pooleks tihtilugu just kaherattalise juht. Foto: Rakvere Politseijaoskond

Kindlustusettevõtte Gjensidige tellitud uuringust selgub, et elektritõukerataste juhid ei armasta kiivrit kanda. Tulemustest nähtub, et pea kaitsmiseks paneb kiivri alati pähe vaid kaks protsenti sõitjatest.

Uuringu kohaselt on elektritõukerattad kõige populaarsemad 16–24-aastaste noorte seas. Samal ajal näitasid uuringu tulemused, et just selles vanuses kantakse kõige harvem kiivrit. Näiteks 41 protsenti uuringule vastanutest 16–19-aastastest ei kanna elektritõukerattaga sõites mitte kunagi kiivrit. Alla 16-aastaste hulgas on Eestis elektritõukerattaga sõitmisel kiivrit kanda kohustuslik.

Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste tõi kiivrit kandvat sõitjate väikese protsendi murekohana esile. "Kindlustusjuhtumite põhjal näeme, et kiivri kandmine võib ära hoida või vähemalt vähendada tõsiste vigastuste tekkimise võimaluse – kiiver päästab elusid," rääkis ta.

Kirsiste sõnul ei tõsta elektritõukerataste kindlustamine mitte ainult tõukerataste omanike, vaid ka teiste liiklejate turvalisust. "Tõukeratas võib tabada kellegi vara, näiteks autot, hoonet, akent või koguni inimest. Õnnetuse tekitatud kahju ise kinni maksta on suur rahaline koormus, mistõttu katab kindlustus kannatanule tekitatud kahju. Kindlustushüvitise suurus võib ulatuda kümnetest kuni tuhandete eurodeni sõltuvalt kahju ulatusest," selgitas ta.

Kindlustuse puudumisel tuleb tekitatud kahju aga omast taskust kinni maksta.

Kuna elektritõukerattal või muul kaherattalisel sõidukil ei ole numbrimärki, on liiklusõnnetuse teate täitmisel väga oluline kirjutada üles tõukeratta VIN-kood.