:format(webp)/nginx/o/2017/10/26/7255357t1h2dcc.jpg)
/nginx/o/2024/07/19/16232859t1h03fd.jpg)
Võib vägagi kahelda, kas üldse kunagi usuti seda üllast inimkonna igavest püüdu rahu, vendluse ja võrdsuse poole. Ürginstinktid ja loodusseadused on suunanud seda, et igale liigile on sisse kodeeritud tung end järjest rohkem taastoota ja levida suuremale maaalale. Käib igavene olelusvõitlus, ja seda mitte vanamoodsalt silm silma ja hammas hamba vastu, vaid võitlusriistad arenevad oma mitmekesisuses tohutu kiirusega. Sellelt, kuidas liigikaaslasi hävitada, ressursse kokku ei hoita. Mis omakorda sunnib kokku võtma, et ennast ohu korral kaitsta – tahad rahu, valmistu sõjaks. Valmis tuleb olla iga päev, samas lootes, et relvi kunagi praktikas kasutama ei peaks. Üks tingib teise nagu ahelreaktsiooni puhul. Ja nii näeme, et endiselt pole midagi uut siin päikese all.
Kõik see toimub mingil kujul igal rindel. Psühholoogilisel mõjutamisel ja masside kaasahaaramisel on suur jõud. Ka vastutus hajub massidesse, kui see päevakorda juhtub tõusma.