Välisminister arutas Tapa sõjaväebaasis Euroopa Liidu kõrge esindajaga julgeoleku üle

Välisminister Margus Tsahkna kohtus Tapa sõjaväebaasis Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell Fontellesiga. Foto: Aron Urb

Välisminister Margus Tsahkna kohtus 19. juulil Tapa sõjaväebaasis Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell Fontellesiga, kellega muu hulgas arutati Venemaa täiemahulise sõja üle Ukrainas ja Euroopa julgeolekuolukorra üle laiemat.

Tegu on Borrelli esimese visiidiga Eestisse EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana. Tsahkna sõnas kõrget esindajat Tapa sõjaväelinnakus tervitades, et tema toetus Eestile Venemaa hübriidtegevuse valguses ei ole jäänud märkamata. "Oleme alates Venemaa täiemahulise sõja algusest Ukrainas 2022. aasta veebruaris teinud Euroopa Liidus pretsedendituid otsuseid, et toetada Ukrainat ja samuti kindlustada Euroopa julgeolek ning tulevik," rääkis Tsahkna ning tänas Borrelli kiire ja otsustava reageerimise eest Venemaa agressioonile.

Tsahkna sõnas kohtumisel, et oluline on jätkata julgete otsustega Ukraina toetamisel. "Ukraina võitleb meie kõigi vabaduse ja tuleviku eest," ütles ta ning lisas, et ootab kiiret edasiminekut nii Euroopa rahutagamisrahastuga kui ka Venemaa külmutatud riigivaradelt teenitud tulu kasutamisega Ukraina toetamiseks, sest agressor ei oota.

"Meie tänane kohtumine Borrelliga toimus Tapa sõjaväelinnakus, vähem kui kahe tunni autosõidu kaugusel EL-i ja NATO välispiirist – piirist Venemaaga, mis jätkab üha agressiivsemalt hübriidtegevustega lääneriikide vastu," kõneles Tsahkna ning nentis, et üks Venemaa jätkuva õõnestustegevuse näide on Eesti ja Venemaa piiri märkivate poide nahaalne omavoliline eemaldamine.

Tsahkna rõhutas, et Venemaale vastu seismisel on oluline säilitada ühtsus, sõnumite selgus ja sihikindlus, sest kaalul on kogu Euroopa tulevik.

Räägiti ka Euroopa enda kaitsevalmiduse tõhustamisest, kus on võtmetähtsusega Euroopa kaitsetööstuse tootlikkuse suurendamine.

Samuti vahetati mõtteid Ungari Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise teemadel. "Ungari peab saama tugeva poliitilise signaali, et nende tegevus EL-i nõukogu eesistujana ei ole aktsepteeritav ja nõnda jätkates pole võimalik eesistujaga järgmised kuud koostööd teha," ütles Tsahkna. Tema sõnul on EL-i lepingu artikkel 7 menetlus ehk Ungari hääleõiguse piiramine üks osa nendest aruteludest, kuid otsuseid selles vallas veel tehtud ei ole.