Lääne-Virumaal võib küttida 14 karu

Karu tatsab metsas kahe pojaga. Foto: Blickwinkel/W. Rolfes/Imago/Scanpix

Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 94 isendit. See hulk on lähedal karude aastasele juurdekasvule ja võib suureneda nuhtlusisendite arvelt kuni kaheksa võrra.

Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juhataja Tarvo Roose ütles, et keskkonnaagentuuri seireandmete kohaselt saab Eestis karude üldarvukust möödunud suve põhjal hinnata jätkuvalt heaks, see jääb vahemikku 900–950 isendit. "Kuigi karude populatsioon väljendab Eestis stabiliseerumist, on nende arvukus ja levik viimased 15 aastat tõusnud ning asurkonna seisundit võib pidada väga elujõuliseks," kõneles ta.

Tarvo Roose lisas, et inimesed näevad karusid jätkuvalt väga sageli ning eriti just noored karud eksivad tihti ka inimasulatesse. "Mõõdukas jahipidamine on oluline, sest see on oluline tegur karude inimpelglikkuse hoidmisel, mis on vajalik elanikkonna ohutuse tagamiseks," selgitas Roose ning lisas, et sageli meelitab karu tiheasustusalale kergesti kättesaadav toit. "Metsloomale ei tohi jätta muljet, et ta on asulas oodatud. Karu võib leida endale meelepärase suutäie näiteks kompostihunnikust, mistõttu tuleb biojäätmeid hoiustada kinniselt kompostrites või kinnistes kompostkastides," kõneles looduskaitse korraldamise osakonna juhataja. Karukahjude ennetamiseks toimivad tema sõnul väga tõhusalt korralikult paigaldatud ja pingestatud elektrikarjused, mille rajamise kulutusi keskkonnaamet osaliselt korvab.   

Küttimismahtude määramisel hinnatakse kiskjakahju juhtumeid, kahjujuhtumite korral tarvitusele võetud ennetusmeetmeid ning huvirühmade ja kohalike jahindusnõukodade seisukohti. Keskkonnaamet seab küttimismahud, lähtudes karude arvukusest ning suurkiskja kaitse- ja ohjamiskavast. Viimane näeb ette, et poegadega pesakondade arv peab olema vähemalt 70. 2023. aastal saadi samaaastaste poegadega emakarude arvuks 89. Karu on loodusdirektiivi alusel rangelt kaitstav liik ning karu küttimine on lubatud vaid erandkorras kahjude ärahoidmiseks ning ohutuse tagamiseks tingimusel, et puuduvad alternatiivsed lahendused ning säilib soodne seisund.

Karujahi hooaeg algab 1. augustil ja kestab oktoobri lõpuni.

Maakondlikud karu küttimislimiidid 2024. aasta jahihooajal

Harjumaa 8

Ida-Virumaa 17 

Jõgevamaa 12 

Järvamaa 10

Lääne-Virumaa 14 

Põlvamaa 2 

Pärnumaa 6

Raplamaa 5

Tartumaa 11 

Valgamaa 2

Viljandimaa 7