Warum feiert ihr nicht Mittsommer?*

Martin Nõmm. Foto: Erakogu

Sõitsin päev pärast jaanipäeva Saksamaale ja üsna kummaline oli keset pööriaega sattuda kuhugi, kus sellel ajal erilist tähtsust ei ole. Võidupühast muidugi ei maksa rääkida, see tähendaks pikka monoloogi sellest, kuidas Eesti alad ja rahvas kuulusid kunagi saksa kultuuriruumi ja et võit Balti landesveeri üle sümboliseeris selle ajajärgu lõppu.

Tänapäeva sakslane ei tea isegi Saksa ordust suurt midagi. Pigem oli kummastav, et neil polegi seal suuremaid suviseid tähtpäevi. Loomulik on ju, et kui talvel on jõulud, peab suvel samuti olema oma püha. Nii püsib aastaring tasakaalus ja mõnikord on neil pühadel isegi ilm täpselt samasugune.

Külastasin ühes Saksamaa väikelinnas asuvat ülikooli, kus suvevaheaeg polnud veel alanudki. Vaheaegade ajastus oleneb enamjaolt liidumaast, kuid sageli juhtub nii, et juuni ja juuli on täiesti tavaline kooliaeg. Praegu toimuvad seal eksamid ja puhkus saabub alles augustis. Kolleeg küsis kunagi sellise korralduse kohta, et kes neil suvel siis heina teevad, kui lapsed kõik koolis istuvad. Komistasin seal ülikoolis ka eesti keele ja kultuuri õppetooli kabineti otsa ja kuulsin sarnaseid muljeid – kodumaal on grillimiste, supluste ja sääskede aeg, aga Saksamaal mitte nii väga. Palju loomulikum oleks sel ajal hoopiski sajatada, et keegi ei võta telefoni vastu või et meili peale tuleb automaatvastus, sest kõik on ära maal või puhkusereisil. Isegi kui kodumaal sel ajal tööl olla, on vähemalt mitu laata, suvelavastust ja tuurikontserti veel ees, milleks ikka aega leiab.