Juhtkiri: pidu põlvini

Virumaa Teataja Foto: Meelis Meilbaum

Meie maakonna politseinikel on aastas kaks eriti töist aega: jaanipäev ja Võsu rannafestival. Viimane on selleks aastaks nüüd samuti läbi.

Sellegipoolest on ka politseinikud tunnistanud, et aastatega on asi sellel suurel noortepeol rahulikumaks jäänud. Oli aegu, kus festivalil tabati lausa üle saja alaealise napsutaja. Arvestades, et peol oli tänavu umbkaudu 4000 kuni 5000 inimest õhtu peale, ei olegi 19 tabatud alaealist kõige hullem number.

Raskes joobes noored on siiski suur probleem. Kui lisada veel narkootikumid, võib tulemus olla traagiline. Mäletame veel eelmise aasta Pärnus toimunud festivali, kus noor inimene suri üledoosi tõttu. Politsei saab enamasti tegeleda ainult tagajärgedega, aga kasvatus algab kodust. Paljud inimesed on enne lubatud vanusepiiri alkoholi proovinud ja sellest ka ilmselt oma õppetunni saanud. Kui keset ööd kongis aja veetmine ei ole joobes noorele äratuskellaks, mis siis veel?

Maast madalast alkoholi tarvitamine on möödunud aja taak. Kultuursus on sealt kadunud, ilmselt läks see kaotsi millalgi pärast seda, kui õllekapp rõõmsalt ringi käis. Küll aga peab nentima, et tänapäeva ühiskonnas vaadatakse sedasorti probleemide puhul üsna tõsiselt otsa just täiskasvanutele. Nimelt ütleb üks karistusseadustiku paragrahvidest seda, et alaealise alkoholi tarvitamisele kallutamine on kriminaalkorras karistatav. Rahatrahvi või kuni aastase vangistusega.

See paragrahv pole seadustikku tekkinud niisama, igaks juhuks. Kõige vähem soovime seda, et noored kahjustaksid end mürkainetega sedavõrd, et ei suuda hiljem oma potentsiaali vääriliselt ühiskonna toimimisse panustada. Seepärast tuleb noori hoida, aga mitte ainult karistusseadustiku abil.

Eestlaste sotsiaalne närv on võrdlemisi loid ja naljalt kellelegi õlale patsutama ei tulda, et aitab küll. Kuna meelemürgid näivad peredes olevat pigem tabuteema, juhtubki vahel nii, et mõni uljaspea proovib ühe peo jooksul kõiki vedelikke ja aineid, mis kätte saab.