Marten Kuningas: “Muusika teeb heaks sellesse valatud armastus”
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marten, teil on ajakirjanduslik kõrgharidus. Milline on konkurentsitult kõige rumalam küsimus, mida ajakirjanikud teilt pärinud on?
Lolle küsimusi ikka juhtub, aga tundub, et kõige lollimat pole veel küsitud. Paari aasta taguse ajaga võrreldes suhtlen meediaga harva.
Teatavat laadi ajakirjanikutöö on ka saatejuhitöö. Miks teid enam ETV2 saates “Eesti TOP 7” näha ei ole?
Ma hakkasin juhtima TV3 saadet “Laulupealinn”, kus küll ajakirjanduslik moment peaaegu puudus, kuid see-eest kohtasin sagedasti hästi kuulsaid inimesi. Naasen kindlasti “TOP 7sse”, kui video teen.
Hiljuti esietendus teie osalusel Estonias muusikal “Mees la Manchast”? Kuidas läks?
Publik hõiskas, plaksutas ja tõusis tagajalgadele.
Kas olete varem ka näitlejana laval üles astunud? Arvestades, mis ametit peab teie isa, oleks see üsna loogiline.
Tõepoolest, olen varemgi isa lavastustes mänginud. Minu säravaim teatrikarjäär jääb 90ndatesse. Debüteerisin “Madame Butterflys” peategelase poja Suzukina, kelle ema oli nii suurtes armuvaludes, et endale tüki lõpus pussi ribide vahele lõi. Muusikalis “Viiuldaja katusel” mängisin töinavat kosilast, keda Helgi Sallo kehastatud kosjamoor tahtis panna paari tunduvalt küpsema tüdrukuga (millest ka töin).
Viimane roll oli ooperis “Don Carlo”, kus mängisin kurja, kuid pimeda inkvisiitori (Teo Maiste) abilist. Väärikad statistirollid, ütleks. “La Manchas” on mul tegelikult kaks osa. Sõltuvalt koosseisust olen kas paks vägistaja Pedro või debiilikust sabarakk José.
Kas usute väidet, et on olemas hea ja halb muusika?
Vist mitte. Headus ja viletsus või ükskõik missugune muu hinnang sõltub kontekstist ja enda seisundist.
Ja kui on olemas hea muusika, siis mis teeb ühe muusikapala heaks?
Armastus, mis sinna valatakse.
Mis laul või muusikapala teid viimati kummitas?
Need kummitused on väga muutlikud. Mul on nii, et kõik, mida mõtlen või kogen, on seotud mõne muusikapalaga. Praegu juhtus näiteks nii. Mõtlesin eelmise küsimuse peale ja esimesena popsas vastuseks “bassiliin”, mille peale hakkas peas mängima Moloko “The Time is Now”, kus on tõepoolest haarav bass. Neid mõttelõngu tuleb aga teadlikult ohjata, vastasel juhul võib peast segi minna.
Millised on teie seosed Rakverega?
Veetsin lapsepõlve vanaisa-vanaema juures Huljal Rakvere külje all. Teinekord sai Tallinnast bussiga tuldud, siis ikka läbi Rakvere. Vahel oli tarvis minna Rakverre turule. Mu tädi elab Vinnis. Tervitan! Lääne-Virumaa on mulle lähedane.
Paljud pärivad pidevalt, millal ilmub Marten Kuninga kauaoodatud sooloalbum. Kes seda produtseerib?
Pärivad jah. Küsin seda endalt peaaegu iga päev. Mul on väga hea meel töötada koos Sten Šeripoviga. Ilmumisaeg lükkub pidevalt edasi, sest mõlemad peame lindistamise kõrvalt ka raha teenima, mis tähendab, et tööprotsess on hakitud. Kas sel kevadel või mitte kunagi.
Kui sageli te soolokontserte annate?
Viimasel ajal üha harvem.
Mida võib oodata teie 13. aprilli esinemisest Rakvere teatrikohvikus Indi Ilal?
Laulan lugusid ilmumata plaatidelt. Tavaliselt olen akustilist kitarri mänginud, seekord mängin elektrikitarri. Ma usun, et tuleb intiimne õhtu.
Ans. Andur alustas tegevust kümme aastat tagasi, 2002. aastal Paides. Selle aja jooksul olete iga paari aasta tagant välja andnud stuudioalbumi. Tundute suhteliselt homogeense ja stabiilse kollektiivina. Mis on selle homogeensuse ja stabiilsuse taga?
Lokk (Madis Kirss): Ma arvan, et selle taga on pikaajaline sõprus. Juba enne bänditegemist olime sõbrad. Ühel hetkel lihtsalt hakkasime koos mängima ja senini ei ole see peatunud.
Paju (Gert Pajuväli): Bänditegemine on muutunud selliseks sissekulunud harjumuseks juba. Päris ilma ei oska nagu olla enam.
Kohati on teie muusika helilise mõttes päris keeruline. Ühest raadiosaatest jäi kõlama, et Lokk on võtnud laulutunde taustalaulmisega paremini hakkama saamiseks. Milline on Ans. Anduri liikmete muusikaline haridus?
Tursk (Madis Aesma): Ma olen muusikakoolis õppinud metsasarve ja trombooni ja mänginud igasugustes orkestrites päris noorest peale. Aga kitarri pole mulle – peale interneti – keegi kunagi õpetanud. Omal ajal, kui umbes 13aastasena alustasin, harjutasin lihtsalt netist väljaprinditud tabulatuuride järgi pikki õhtuid järjest: kasseti pealt kuulasin R.E.M.-i albumeid ja siis läbi vana bussimikrofoni võimendi mängisin bassikäike kaasa, kuni teisest toast vanemate vihased hõiked kostma hakkasid.
Lokk: Minul ei ole jah peale hääleseadja juures käimist mitte mingit muusikalist haridust. Nooti ei tunne.
Paju: Minul muusikaline haridus puudub. Ja laulda ma ka ei oska.
Foto (Mihkel Kirss): Mina olen kuus-seitse aastat muusikakoolis käinud, kõigepealt õppisin klaverit, aga väga ei meeldinud. Seejärel pandi löökriistu õppima, ksülofoni peamiselt. See oli päris tore, aga muusikakoolis kaasnev solfedžo ja muusikaajalugu ei sujunud kuidagi ja lõpuks jätsin aasta enne lõpetamist pooleli kooli. Kitarri hakkasin aastaid hiljem ise õppima ja nüüd lõpuks on hakanud ka klahvpillid huvi pakkuma.
Nimedest. Üks mu sõber parandas mind kunagi kurjalt, kui ütlesin Ans. Anduri asemel lihtsalt Andur. Kas ma eksisin? Kas “Ans.” Anduri ees tähistab ansamblit ja selle võiks ka vabalt ära jätta?
Lokk: Kui mina alguses selle nimega välja tulin, siis me tegime küll nalja, et nüüd esineb ansambel Ansambel Andur. Mina arvan, et see “Ans.” käib ikka nime sisse. Nagu on näiteks Led Zeppelin, mitte lihtsalt Zeppelin.
Tursk: Osa nimest jah.
Foto: Ans. Andur ja Ansambel Andur oleks kõige õigemad variandid.
Teil on bändis kõigil hüüdnimed, mida te armastate ka avalikes intervjuudes kasutada. Kas need olid juba enne Ans. Andurit olemas ja kuidas need sündisid? Paju tundub kuidagi loogiline, aga ülejäänud …?
Tursk: Osalt varem, osalt hiljem. Lokk kandis vanasti lokkis juukseid, mina otsustasin, et on vaja boss artistinimi võtta, siis, kui hakkasin kolmeteistkümneselt esimest bändi tegema. Tursk oli seotud sodiaagimärgi, mitte millegi muuga. Hiljem ei olnud sellest lahtisaamiseks võimalik enam midagi teha. Kusjuures mu vanaema on selle hüüdnime pärast suhteliselt nördinud.
Muusikapala või laul, mis andureid viimati kummitas
Lokk: Midagi ei kummita hetkel, sest abikaasa mängib klaverit.
Tursk: Bronski Beat – “Smalltown boy”.
Paju: Ween – “Roses Are Free”. Juba kuu aega kummitab.
Foto: Miles Davise “My Ship”, kuulasin seda nii pool tundi tagasi, nüüd hõljub pea kohal sellest saati.
Millised on Ans. Anduri seosed Rakverega?
Lokk: Mind ja Fotot (Madis ja Mihkel on vennad – E. K.) seob see, et meil on Rakveres väga palju sugulasi. Meie vanaisa on Rakvere juurtega.
Tursk: Mul on ka väga palju sugulasi Rakvere kandis, Vinnis ja Pajustis. Olen seal vanasti suviti kõvasti käinud ja ühel suvel ka omaaegses Pajusti rebasekasvanduses heina niitnud. Ja kui keegi mäletab omaaegseid Rakvere korvpalliklubi Markus tüüpe, siis Tarmo Kalamats on mu onu ja Priit Lokutšievski on mu vanatädi poeg. Paraku ise olen korvpallurina täielik saast.
Paju: Mina olen Rakveres oma elu jooksul ainult vist mingi kolm korda käinud. Mingit sidet ei ole.
Foto: Nooremana sai jah ikka päris kõvasti Rakveres ja Tõrmas sugulaste juures käidud. Tõrma karusnaha- ja munakasvandusi külastatud.
Rakverel ja Paidel on üks ühenduslüli – Arvo Pärt. Loomulikult ei saa keegi olla ühegi linna “omanduses”, aga kas teie meelest kuulub Arvo Pärt rohkem Rakvere või Paide juurde? Miks?
Lokk: Arvo Pärt on sündinud Paides, seega kuulub ta Paide juurde.
Tursk: Paidest muidugi.
Foto: Eks ta ise teab, kumb talle südamelähedasem on. Pärdi üle võivad uhked olla mõlema linna inimesed. Mis siin ikka nüüd soliidses vanuses härrat veel pooleks rebida.
Mida oodata homselt Indi Ila kontserdilt?
Tursk: Muusikat. Luban, et olen rõõmus.
Foto: Mõned uued lood, mõned vanad lood. Kontserdid on meil üldiselt veidi rokkivamad kui plaadid. Igaks juhuks võib valmis olla mõningaseks müraks.
Kas laul “Alt kummiga” (legendaarne pala Ans. Anduri 2007. aasta plaadilt “Topeltvikerkaar” – E. K.) ka esitusele tuleb?
Lokk: Pole veel kava valmis teinud, aga ma arvan, et tuleb.
Tursk: Ma arvan ka.
Foto: Esitame ilmselt ka lugu “Alt kummiga”.