Juulikuu sademed ja tormipuhangud räsisid põllukultuure

Paljudel päevadel oli ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 20 kraadi. Foto: Kevin Volter

Eesti täppispõllumajanduse idufirma Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade juuli andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi ning nende mõju taimekasvule, põllutöödele ja saagile. Kuu oli keskmisest sajusem ja hoovihmad koos tugeva tuulega põhjustasid viljade lamandumist.

Juuli oli keskmisest veidi soojem. Kuu esimeses pooles esines mõnevõrra jahedamaid päevi. Kõige suuremate temperatuurikõikumistega päev oli 10. juuli, mil varahommikul mõõdeti mitmel pool seitsme kraadi lähedasi temperatuure ja pärastlõunal üle 25 kraadi. Ühtlasi mõõtis põllujaam samal kuupäeval Jõgevamaal Vägari külas kuu kõige madalamaks temperatuuriks taimiku kohal 3,4 kraadi. Paljudel päevadel oli ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 20 kraadi.

Juulikuu oli ka keskmisest sademeterohkem. Kuu alguses esines veel mõnel pool põuda, samal ajal kui teistes piirkondades sadas rohkesti vihma. Sademed jaotusid ebaühtlaselt ja tulid maha hoovihmadena koos tugeva tuulega, põhjustades viljade lamandumist. Eriti said kannatada Lõuna-Eesti põllud. Paul-Techi mullavee kaart värvus 29. juulil ühtlaselt tumesiniseks – mulla pindmine kiht oli pea kõikjal Eestis sademete tõttu veest küllastunud, paljudes kohtades ka 20 sentimeetri sügavusel. Põllud muutusid länniks ja see takistas põllutöid.

Juulis oli oluline jälgida, kas lisatud toitained on mullast ära tarvitatud või on neid veel varuks – sellega saab arvestada uute kultuuride või vahekultuuride külvamisel. Mõõtmisandmed näitasid, et hõredaks jäänud taliodra ja talirapsi taimik ei olnud suutnud kõiki põllule antud väetiseid ära tarvitada. Selle tõid hästi esile juuli vihmad. Toitainete tasemed tõusid ajal, mil küpsev taimik enam toitaineid mullast ei tarvitanud. Kuu lõpu suured sademed kandsid pindmisest mullakihist toitaineid ka juba sügavamasse kihti.

Sademed suurendasid ka õhuniiskust ja koos soojaga tekkis soodne keskkond taimehaigustele. Teraviljapõldudel oli mitmel pool näha nõgiseid laike. Aiapidajad, kes ei olnud kartulile lehemädanikutõrjet teinud, jäid kartulipealsetest ilma tavapärasest varem. Seetõttu jääb tänavu mugul väiksemaks ja saak madalamaks. Toidust jäi ilma ka kartulimardikate teine põlvkond.

Juulis algasid ka viljakoristustööd, millele seadsid piirangu sagedased vihmahood. Taliodrasaak sõltus talvitumisest. Ilusamad põllud jäid Kagu-Eestisse. Samas Pärnu ja Viljandimaal tuli kevadel taliodrapõlde ümber rajada. Hõredama taimiku tõttu oli palju ka umbrohtunud põlde. Lisaks tehti algust nisu koristamisega – suurimaks mureks oli põllumehele vihm ja lamandumine.

Sademed soodustasid rohukasvu ja loomapidajad ei pidanud hernest ja rukist sileerima. Samas olid mõned lutsernimaad kehva talvekindluse tõttu hõredaks jäänud. Juulikuu soojad ilmad toetasid ka maisi kasvamist.