Kolumn: (Tugitooli)sportima!

Kaili Õunapuu-Seidelberg. Foto: Ain Liiva

Tänavune suvi on tugitoolisportlastele ideaalne – peale suurt jalgpallipidu saab nüüd meedia vahendusel osa suveolümpiamängudest, mille spordialade rohkus sunnib valima, mida jõuab jälgida ja mida mitte. Lisaks mõnusale ajaviitele ja põnevusele on spordivõistlustele kaasaelamisel veel paar head tahku.

Lugesin hiljuti artiklit, kus viidati uuringutele, mille järeldusel vähendab spordi vaatamine depressiooni. Sporti vaatavad inimesed on suurema tõenäosusega eluga rahul kui need, kes ei vaata, olenemata sellest, kas nad vaatavad sporti spordiüritusel kohapeal, telerist või internetist.

Soome uudistest sai sel nädalal aga lugeda, et suurte spordisündmuste ja huvitavate sportlaste meediakajastus võib inspireerida inimesi uusi spordialasid proovima. Näiteks tekitas pärast eelmist suveolümpiat Tokyos ujuja Matti Mattssoni olümpiapronks tema kodulinnas Poris ujumisharrastuse hetkelise buumi.