Omavalitsused sattusid HTM-i tegevusetuse tõttu infosulgu. Ministeeriumil on asjast oma nägemus

Haridus- ja teadusministeerium Tartus. Foto: Kristjan Teedema

Haridus- ja teadusministri sõnul ollakse haridusleppele lähedal. Omavalitsused kurdavad samas, et ei saa ministeeriumist piisavalt infot, et enda tööd korraldada.

Omavalitsuste katusorganisatsioon Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) koondas juunikuus omavalitsuste küsimused, mis olid tekkinud seoses haridusleppe projektiga, ning saatis need haridus- ja teadusministeeriumile (HTM) vastamiseks. Kuigi seadusest tulenevalt on ministeeriumil kohustus 30 päeva jooksul kirjale vastata, ei ole vastust saadud. Kui vastused sisulistele küsimustele puuduvad, ei ole omavalitsustel võimalik haridusleppe teemat volikogudes arutada.

HTM-i üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin kostis seepeale, et ELVL-i asjakohastele küsimustele ja päringutele on alati vastatud. Matsin rõhutas lisaks, et haridusleppe sisuliste küsimuste üle arutatakse kõikide pooltega läbirääkimiste laua taga ja kirja teel pole paralleelselt kohane kellegagi eraldi kõnelusi pidada. "Eesti Linnade ja Valdade Liidu viidatud kirjas olevaid küsimusi said kohalikud omavalitsused 28. juunil toimunud haridusleppekohtumisel esitada, nendele vastati ning konsensuslikud ettepanekud viidi juba ka haridusleppe teksti sisse," märkis Matsin.

ELVL-i asedirektor Jan Trei leiab, et pooltega istutakse küll läbirääkimiste laua taha, kuid ministeeriumi tegelik suhtumine läbirääkijatesse pole lugupidav. "Nagu mitmel korral selle aasta jooksul, ei ole meie kirjale, mis viimane kord koondas omavalitsustelt kogutud küsimusi, taas kord vastust. Linnad ja vallad ei küsi neid küsimusi niisama nalja pärast. Selgete vastuste saamine on määrava tähtsusega selleks, et kohalike omavalitsuste volikogud saaksid arutada ja kaaluda volituste andmist haridusleppe allkirjastamiseks," sõnas Trei.

Matsin nentis, et haridusleppe tekst on iga kohtumise järel koostöös pooltega täienenud. "Kui valmib leppe versioon, millega kohalike omavalitsuste esindajad saavad minna volikogudesse, siis sellest ka õigel ajal teavitatakse. Teavitatakse ka sellest, millele ja mis ajaks soovitakse kirjalikke volitusi või seisukohti. Kui volikogudes tekib haridusleppe täiendamise ja korrigeerimise ettepanekuid, siis tuleb need esitada läbirääkimiste osapooltele," rääkis Matsin.

Trei sõnul on raske uskuda ministri 30. juulil Vikerraadios öeldut, et haridusleppe kokkuleppele ollakse väga lähedal, kui omavalitsusteni ei jõua mõistliku aja jooksul isegi haridusleppe kohtumiste protokollid, rääkimata küsimustele vastuste saamisest või leppe täiendatud projekti edastamisest. Leppele ei saa ükski omavalitsuse esindaja alla kirjutada ilma linna- või vallavolikogu volituseta. Volituste küsimiseks peavad aga linna- ja vallavalitsuste esindajad valdama kogu vajalikku informatsiooni, et osata linna- ja vallavolinikele haridusleppe kohta selgitusi anda.

Matsin juhtis tähelepanu sellele, et ELVL taandas ennast läbirääkimiste protsessist ning nüüd osaletakse läbirääkimistel vaatlejana, ilma kohalike omavalitsuste volitusteta. Haridusleppe läbirääkimistel osalejatele saadetakse kõik leppega seotud materjalid hiljemalt septembri alguseks. "Arutelud on olnud pikad ja sisukad ning jätkuvad septembris," märkis üldhariduspoliitika osakonna juhataja.

ELVL-i juhatuse liige ja Saue vallavanem Andres Laisk on rõhutanud, et hariduslepe ilma rahaliste tagatisteta on suur risk omavalitsuste toimetulekule: "See oli ka üks põhjustest, miks liit omavalitsuste nimel sellele alla kirjutada ei saa – iga omavalitsus teeb oma otsused haridusleppega võetavate finantskohustuste osas ise," selgitas Laisk.

ELVL saatis 6. augustil HTM-ile teabenõude, milles palutakse vastust juunikuu lõpus koondatud ja HTM-ile saadetud omavalitsuste küsimustele. Juunikuises kirjas vajab vastust oluline õigusselgust loov küsimus: kui volikogudes tekib haridusleppe täiendamise ja korrigeerimise ettepanekuid, kas neid arutatakse siis kõikide haridusleppe pooltega järgmisel kohtumisel ja kes lõplikult otsustab, kas linnade ja valdade volikogude poolt tehtud ettepanekuid arvestatakse või mitte?