Vaade: mitu mürsku saab kinni pandud koolimaja eest?

Andres Tohver. Foto: Ain Liiva

Viimasel ajal on olnud kuulda-märgata kahetist kisa. Ühelt poolt üritatakse Jaak Aaviksoo juhtimisel koostatud hariduskulude analüüsiga näidata, et väikeste maakoolide ülalpidamine on Eestile liiga kulukas ettevõtmine, samas nõuab kaitseministeeriumist lahkuv kantsler Kusti Salm 1,6 miljardit eurot laskemoona ostmiseks.

Miks see kõik mulle silma hakkas? Sest riigieelarve on tervik ja ühe valdkonna eelisarendamine tähendab teistelt raha vähemaks võtmist. Ei olegi siis ime, et kokku üritatakse hoida hariduskuludelt. Majandus on ju langustrendis. Uut raha pole kusagilt juurde tulemas.

Aga teeme õige mõned arvutused. Ühe 155-millimeetrise suurtükimürsu tootmine maksab ca 4000 eurot. Tapa valla haridusreformiga, mille käigus Jänedal ja Lehtses kaob kolmas kooliaste, loodetakse kokku hoida 400 000 eurot. Mis me selle kokkuhoiuga saame? Saame 100 suurtükimürsku.

Viru-Nigula valla haridusvõrgu analüüs näitab, et kui kinni panna Aseri ja Vasta koolid, oleks kokkuhoid 900 000 eurot. Selle eest saaks 155-millimeetriseid mürske juba rohkem, tervelt 225. Vajaminevast 1,6 miljardist eurost jääb aga haridusvõrgu kohitsemisel ikkagi väga palju puudu. Selleks tuleks kärpida kas 4000 Jäneda ja Lehtse kooli või siis kinni panna 1777 Aseri ja Vasta kooli. See ei ole isegi teoreetiliselt võimalik, sest Eestis on üldhariduskoole mitu korda vähem, statistikaameti andmetel kõigest 501.

Unustatakse ka see, et väiksed maakoolid aitavad maal hoida lastega peresid. Exceli tabeli põhjal võib ju jääda mulje, et kui ühe kooli lapsed mahuvad ära ühte suurde bussi, siis ostamegi selle bussi ja hakkame neid iga päev 20 kilomeetri taha vedama. Kokkuhoid missugune! Kuid ühel päeval on buss pooltühi, sest lastega pered on edasi liikunud Tallinnasse või Tartusse.

Lähtudes tervest mõistusest võiks haridusvõrgu rahule jätta ja lasta väikestel maakoolidel elada. Meie riigi iseseisvust ei taga mitte hambuni relvastumine, vaid NATO ja Euroopa Liidu püsimine. Kui need kaks organisatsiooni peaksid ootamatult kaduma, ei päästa Eestit ka see, kui iga talu kelder on laskemoona täis.