Saada vihje

Nädala kaja: suvi kestab veel

Copy
Inna Grünfeldt.
Inna Grünfeldt. Foto: Ain Liiva

Lõppev nädal on tõestanud, et suvi tõepoolest kestab veel, ehkki eelmise nädala vihm, äike ja jahedus ning murul kollendavad kaselehed tekitasid tunde, et olemegi juba sügisesse astunud.

Päike äratas siiski taas suvetunde, millesse kuuluvad augustile omaselt nii rõõm ja üllatus hiidkõrgeks kasvanud päevalillede üle kui ka mure, mida hakata peale kosuvate kurkide või suvikõrvitsatega, rääkimata õuntest, mida uibud juba usinasti puistavad. Sahvrid-panipaigad on korilastel hoidisepurke täis, ehkki sügise annid on veel tulekul. Saaki jagatakse sõprade ja töökaaslastega, ahjus valmivad õunakoogid, üks maitsvam kui teine.

Põllumeestel on august kibekiire viljavõtmise aeg. Loodetakse mullusest paremat saaki, aga see ei tule kergelt, vaid tuleb kätte saada vihmade vahelt. Talinisu olevat ainus, mis põlise rikka – nagu vanasõna põllumeest nimetab – naeratama paneb. Ehk on sel nädalal vähemalt ilma poolest olnud heaks tujuks rohkem põhjust kui eelmisel.

Ahjus valmivad õunakoogid, üks maitsvam kui teine.


Kui heita korraks pilk sellele, mida kirjutas Virumaa Teataja, mis toona kandis nime Punane Täht, augustis pool sajandit tagasi, paistab, et oleme samade teemadega teab mitmendal ringil. Aastal 1974 sai raudteelaste päevaks Tallinna–Tapa raudtee lõik kapitaalselt remonditud rööpmestiku, praegu käib raudtee usin uuendamine, et sõit saaks kiirem ja sujuvam. Kui viie aastakümne eest mahtus kahe kehakultuurlaste päeva vahele suurepäraste spordibaaside, Vinni näidissovhoostehnikumi spordihoone ja EPT Tamsalu siseujula valmimine, siis praegu on kuum küsimus, millist spordihalli Rakvere vajab. Juba siis soovitati põllumajandusettevõtetel tõsta tehismälu kasutamisega informatsioonitöö taset ning kiirust, ehkki peeti silmas «ääreperforatsiooniga reiter- ehk ratsurkartoteeki».

Aga selline elu ongi. Ja august, kus sajandist sõltumata saab imetleda tähistaevast, kui õnnestub leida koht, kus tehisvalgus tähevalgust ei lämmata, ja soovida midagi langevalt tähelt, kuulates pisut jahedas, ent siiski veel sumedas suveöös rohutirtsude ennastunustavalt ette kantud viiulikontserti.

Tagasi üles