Nädala lind: Tuuletallaja

Tuuletallaja on mügride hirm. Foto: Peter Lind

Inimesed nimetavad tuuletallajaiks neid tühikargajaid, kelle vehklemisest mingit tulemust ei paista. Linnuriigis aga kannab õigustatult seda nime lind, kes tuule tallamisega endale «leiba teenib». Nii et kui tuuletallaja tühja tuult tallaks, oleks ta ammugi välja surnud. Temale ei ole tuul tühi.

Tuuletallaja leiab oma saagi peamiselt maapinnalt, kuid varitseb seda õhust. Saaki seirates rapleb ta sageli suhteliselt madalal õhus ühel kohal. See tegevus ongi talle nime andnud. Et saagiks langevad sellele hakisuurusele pistrikule tavaliselt mitmesugused pisinärilised, on ta inimeste suur soosik. Võimalusel pistab tuuletallaja põske ka mõne sisaliku, linnupoja või putuka.

Tuuletallaja elab sageli inimeste läheduses, sest talle sobib mitmesugune kultuurmaastik. Pesapaigaks valib ta tavaliselt mõne põldudevahelise metsatuka, pargiääre, lagendiku- või raiesmikuäärse metsaserva. Hea meelega teeb ta pesa ka varemetesse, mõnda müüriõnarusse. Saagijaht käib ikka avamaastikul. Paraku on praegusel Eestimaal sobivaid metsatukki tunduvalt rohkem kui tuuletallajaid.