/nginx/o/2024/08/18/16298388t1h1cad.jpg)
Kohaliku spordiklubina kiidame alanud arutelu, kuidas parendada Rakvere sportimistingimusi. Enne kui asume selles arutelus välja käidud ekslikke väiteid kummutama, paneme kõigile südamele, et riik on meile jalgpallihalli ehitamiseks taganud üle 2,2 miljoni euro ehk enam kui kolmandiku kogusummast. Palun ärme laseme seda võimalust käest sama hästi kui viimasel minutil alanud väitlusega.
Hoiame nüüd kokku ja teeme selle ammu oodatud halli ära, millest sõltub maakonnas vähemalt 400 lapse ja nende perekondade võimalus liikuda, treenida ja areneda. Kuid võtame algusest. Eelmisel nädalal ilmus Virumaa Teatajas tuntud ettevõtja ja linnavolikogu liikme Roman Kusma arvamuslugu, mis teeb meile muret oma ajastuse ja tahtlikult või tahtmatult eksitavate väidete ja hinnangute pärast.
Juba 2021. aastast on Rakvere spordirahvas juubeldanud, et kultuuriministeerium valis just meid nende esimese seitsme linna sekka, kellele antakse aasta ringi kasutatava jalgpallihalli ehitamiseks suur rahaline algkapital. 2,2 miljonist on 200 000 kulunud projekteerimisele, krunt on välja vaadatud ja ehitushange tehtud. Kopa maasse löömisest on puudu veel vaid Rakvere volikogu otsus. Nimelt on riigi toetuse täielikuks kasutamiseks aega selle aasta lõpuni ja halli ehitamise ehk omaosaluse otsuse peab Rakvere linn tegema just nüüd, sügisel 2024.
Hea Roman, kes sa hakkad seda otsust linnavolikogus kohe-kohe langetama, kus sa olid varem oma arutelude ja plaanidega, et jalkahalli riigi toetusega ja peaaegu lõpuni ettevalmistatud projekt tuleb seisma panna ning selle asemel peaks Rakverre ehitama hoopis jää- ja rannahalli?! Kuna sa oled ettevõtja, alustame uudisega, mis võiks nii volikogu liikmetele kui ka teistele Rakvere elanikele mõjuda rahustavalt.
Nimelt on jalgpallihallil juba praegu olemas eratoetaja. Lääne-Virumaal loodud ja rahvusvaheliseks suurtegijaks kasvanud ehitusmaterjalide tootja Bauroc on andnud lubaduse, et Rakvere spordi ja jalgpalli patriootidena on nad valmis katma halli ülalpidamiskulusid miljoni euroga 10 aasta jooksul. Ühe miljoniga ehk 100 000 euroga aastas on võimalik katta kui mitte kõik, siis väga suur osa halli ülalpidamiskuludest. See on enneolematult suur abi ühelt eratoetajalt, tänu millele ei pea linn seda raha võtma Rakvere elanike taskust.
Jah, 6,5 miljonit eurot (koos käibemaksuga), mis on hanke võitnud pakkuja halli ehituse hind, on suur summa. Aga veel kord, meil on 2,2 miljonit sellest juba olemas. Riigi toetuse saamiseks vajaliku omaosaluse ehk üle 4 miljoni laenamisega võtab linn endale kindlasti kohustuse, aga see ei ole ju lihtsalt kohustus, vaid loob parema, mugavama, suurema, soojema, turvalisema sportimisvõimaluse meie oma lastele. Ja neid lapsi ei ole 167, kes jalkahallis käima hakkaksid, nagu väidab hea linnavolinik. Tegelikult käib üle maakonna Rakvere JK Tarvas vutitrennides juba praegu kokku üle 400 poisi ja tüdruku, millega me oleme üks suurim lastele igapäevast treeningu- ja liikumisvõimalust pakkuv klubi maakonnas (võrdluseks: Rakvere spordikoolis käib sama palju lapsi, aga ühe ala asemel tegeletakse seal kaheksa alaga).
Siinkohal peame Rakvere spordikeskuse ja teiste halli kasutama hakkavate spordiklubidega pidama diskussiooni, kuidas saame kõik võrdsetel tingimustel hakata halli püsikulude katmisesse panustama. Meie klubi kogukonnal ja toetajatel on igatahes teadlikkus olemas, et püsikuludesse hakkame oma panust andma, lisaks sellele oleme andnud sõna, et loome ise halli oma jõududega jõusaali. Samuti peame leidma koostöökohad kõrvalomavalitsustega, et kogu maakonna lapsi haarava projekti kulud ei jääks ainult Rakvere linna kanda.
Uuest hallist oleks suur abi ka meie koolide kehalise kasvatuse tundide või mitmesuguste koolidevaheliste ürituste ja võistluste korraldamisel. Sest sügisel, talvel ja kevadel, kui lapsi õue ei aeta, on Rakvere spordikeskuse siseruumide võimalused kohati end juba ammendamas. Harvad ei ole juhud, kui spordikeskusesse peavad ära mahtuma Rakvere riigigümnaasiumi, eragümnaasiumi, Waldorfi kooli, reaalkooli ja Vabaduse kooli noored, kellest igaüks võib tulla 20–30 poisi ja tüdrukuga. Ja kui peaks veel sattuma aeg, kus spordikeskuse saal on broneeritud mingi võistluse jaoks, on seis eriti täbar.
Muidugi peab kiitma Rakvere spordikeskuse peret, kes suudab väga hästi oma saali täitumuse eest seista. Jah, seda ei juhtu iga päev, ent see on reaalne probleem, millega õpetajad aeg-ajalt silmitsi seisavad. Aga jätkame väitega, et jalgpallihall seisaks väga suure osa ajast tühjana. Teadmiseks, et me juba nüüdki ei mahu oma 400 lapse ja noorega enam kunstmurustaadionile ära. Seetõttu on kasutuses ka staadioni ümber olevad miniväljakud. Jalgpall on teadupärast suure väljaku mäng – noorteklassidest hakkab see arenema järgmiselt: viis viie vastu ja sealt edasi 7 vs. 7, 9 vs. 9, 11 vs. 11.
Meil on praegu loetud gruppidel (umbes neljal-viiel) võimalus treenida samade mõõtmetega väljakul, kus nad võistlusmänge mängivad, ja seda nädalas heal juhul ühel või maksimaalselt kahel treeningul. Treeningurühmi on meil aga 21. Neist ainult kuue- kuni üheksaaastased poisid ja tüdrukud ei treeni õues aasta läbi, sõltumata tormist ja temperatuurist. Uue halliga saaksime lastele lõpuks pakkuda mugavamaid ja soojemaid sisetingimusi sügiseks ja talveks. Samuti oleks rohkem väljakuid, kus lapsed ja noored saaksid teha eakohaseid treeninguid õigete mõõtmetega väljakutel. Ja lõpuks saaksid oma sügisesed ja talvised vabad võimlaajad tagasi koolid, kelle juurde me seni igal aastal lastega sooja kolime.
Loomulikult parandab jalgpallihall eelkõige jalgpallurite tingimusi, aga samas loob see võimalusi ja pakub just eelkõige talvisel ajal paremaid tingimusi ka teistele spordialadele, nagu kergejõustik, kettagolf jt. Rääkimata mitmesugustest täiskasvanute harrastusgruppidest, kellel sügiseks, talveks ja kevadeks on vaja ruume, kus on suur areen koos väravate ja muude mängude jaoks vajaliku inventariga.
Lisaks on Rakvere JK Tarvas ammu planeerinud talvisel perioodil suure jalgpalli noorteturniiri korraldamist, mis tooks linna ennekõike lapsevanematest turiste nii Eestist kui ka välismaalt. See omakorda elavdaks linna majanduselu kõige vaiksemal perioodil. Lisaks ei saa ära unustada muid üritusi (mida on ka juba Eestis edukalt korraldatud), mida on võimalik halva ilma korral jalgpallihalli viia. Olgu selleks koertenäitus või miks mitte ka meeste tantsupeo proovid.
Kuna riigi sellesama sihttoetusega on jalgpallihall Haapsalus, Viljandis, Pärnus, Raplas ja Tartus juba valmis ehitatud ja käima pandud, saame koguda häid õppetunde, kuidas oma hall parimal moel linna, laste ja liikumise huvides tööle rakendada. Seejuures on võimalus õppida kohe, näiteks on Skandinaavias ja Eestiski end kenasti õigustanud alternatiivne lahendus, mis on ka tunduvalt soodsam.
Pneumohalli rajamist on varem linnas arutatud ning on olemas projekt ja ei ole veel kindlasti hilja suunda vahetada. Kuna on leitud suurtoetaja, tasuks volikogul kindlasti kaaluda ka pneumohalli ehitust, et linna laenukoormust vähendada. Pärnus läks sellise kuppelhalli rajamine maksma ca 4,7 miljonit eurot.
Rakvere on kangete traditsioonidega spordilinn ning siin on kindlasti ruumi jää- ja rannahallile. Teeme nad ära! Aga alustame jalgpallihallist, mille jaoks on meil 2,2 miljonit eurot riigilt seemneks juba olemas.
Rakvere JK Tarvas juhtkonna nimel Joonas Ljaš, Reijo Kuusik, Tarmo Rebane ja Aleksandr Holst
/nginx/o/2024/08/18/16298310t1h008b.jpg)