Saada vihje

Virumaal kontrollitud kodudest on pea 200 äärmiselt tuleohtlikud

Copy
Päästeameti kodunõustamisi saab nüüd tellida mugavalt ka veebi kaudu.
Päästeameti kodunõustamisi saab nüüd tellida mugavalt ka veebi kaudu. Foto: Päästeamet

Virumaa päästjad on selle poolaasta jooksul käinud nõu andmas 2686 kodus. Pea 200 kodu sai kõrgeima riskihinde ehk seal oli suuri probleeme ning 27 protsendil kodudes puudus töökorras suitsuandur.  

"Paigaldasime ise suitsuanduri 85 korral ja sajal korral tegid päästjad inimese olemasoleva suitsuanduri korda. Enamasti lubas pererahvas ise oma mittetöökorras anduri korda teha või selle puudumise korral kohe paigaldada," rääkis Ida päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Jaak Kirsipuu.

"Nõustamiste numbrid kinnitavad, et pea igas kolmandas kodus ei ole suitsuandur õigel ajal tuleohust teavitamas," ütles Kirsipuu. Ta rõhutas, et suitsu- ja vingugaasiandur on vajalik inimesele endale. "Andurid on kodus sama elementaarsed kui turvavöö autos, et see õnnetuse korral meid kaitseks," lisas Kirsipuu. Üürikorteris on anduri paigaldamine omaniku kohutus, aga kui omanik seda siiski teinud ei ole, soovitatakse üürnikel elupäästja ise paigaldada. 

Iseäranis murelikuks teevad päästjaid kõrgema riskihinde saanud kodud. Need on kodud, kus suitsu- või vingugaasiandur puudub või pole töökorras, sest patareid on sellest piiksumise vältimiseks välja võetud. "Lisaks on neis kodudes kütteseadmed hooldamata või vajavad korda tegemist," märkis Kirsipuu ja lisas, et nendes niinimetatud punastes kodudes on suur tuleoht.

"Küsimus ei ole, et kas õnnetus juhtub, vaid millal see juhtub. Oleme päästeametiga mitmele perele appi tulnud oma ja kohalike omavalitsuste jõududega. Sel aastal teeme korda 95 kodu kütte- ja elektrisüsteemid. See tähendab, et veetakse uus juhtmestik, ehitatakse uus korsten või isegi ahi või pliit, vahetatakse välja gaasiveesoojendi," tutvustas Kirsipuu päästjate samme kodudes tuleohtlike olukordade likvideerimiseks. 

Ennetusbüroo juht nentis, et aastatega ei ole tuleohtlike kodude hulk vähenenud. "Me saame muuta inimeste kodudes füüsilist keskkonda tuleohutumaks. Me ei saa aga muuta inimeste käitumist, paljud inimesed ei ole nõus muutma oma harjumusi, näiteks mitte suitsetama toas. Hukkunuga tulekahjude peamine tekkepõhjus on endiselt suitsetamine," rääkis Kirsipuu.

Sel aastal on Eestis tules oma elu kaotanud 24, Ida- ja Lääne-Virumaal viis inimest. Ehkki kodudes käiakse nõustamas tasuta, on päästemeeskonna juhil õigus lühimenetluse korras trahvida koduomanikke, kelle kodus on töökorras suitsuandur puudu. Koduvisiite teevad enamasti lähima kutselise või vabatahtliku päästekomando päästjad, kes vaatavad ruumid üle ja hindavad sealseid ohte, teevad selgitustööd, annavad nõu ja juhivad tähelepanu riskide vähendamise võimalustele ning suurendavad inimeste teadlikkust. Kodunõustamisi tegevad päästjad kannavad päästeameti eraldusmärkidega riietust ja esitavad päästeameti hologrammiga töötõendi või vabatahtliku päästja tunnistuse. Üldjuhul tehakse tuleohutusnõustamisi päevasel ajal ajavahemikus kella 10–20 ja saabutakse punaste päästeautodega. Nõustamine kestab tavaliselt 20–30 minutit.  

Kodunõustamist saab igaüks tellida riigiinfo telefonil 1247 või mugavalt veebi vahendusel päästeameti ohutusportaali kaudu. Tellimus jõuab automaatselt lähimasse päästekomandosse ja tellijaga võetakse ühendust seitsme päeva jooksul.

Kodunõustamise ajal päästjad ...

  • ... vaatavad üle koduvälise ohutuse (lõkkekohad, grillid, tiigid, kaevud, prügipaneku, operatiivsõidukite ligipääsu, ohtlikud puud jmt);
  • ... vaatavad üle küttekollete korrasoleku;
  • ... vaatavad üle suitsuanduri olemasolu, asukoha ja töökorras oleku;
  • ... vaatavad üle elektriseadmete kasutamise;
  • ... vaatavad üle lahtise tule kasutamise (küünlad, toidu valmistamine, lastele tikkude kättesaamine jmt);
  • ... hindavad inimeste ohtu tekitavaid käitumisharjumusi (suitsetamine, küttekollete korrasolek ja ohutu kasutamine jmt);
  • ... vajadusel juhivad tähelepanu ka muudele ohtudele (veekogud kodu ümbruses, evakuatsiooniteed, käitumine tulekahju korral, esmaste tulekustutusvahendite olemasolu jmt);
  • ... räägivad kriisivarudest ja jagavad soovitusi.
Tagasi üles