President Alar Karise sõnul on Eesti Mälu Instituudi algatatud Teise maailmasõja ajal Eestist lahkunud inimeste andmekogu koostamine on hädavajalik.
Karis: Teise maailmasõja eest põgenenute andmekogu on hädavajalik
"Eesti kaotas teises ilmasõjas, Vene ja Saksa okupatsioonides viiendiku oma rahvast ning selle suure rahvastikukao mõju tunneme nüüdki, varsti pea sajand hiljem. Nende aastate suured kaotused ja inimohvrid salvestusid siinse rahva ajaloomällu, on kujundanud meie valikuid ja suunanud meie otsuseid. Seetõttu on väga oluline, et kõigi nende inimeste saatus ja lood saaks võimalikult hästi selgeks," sõnas Karis Haapsalus peetud mälu instituudi konverentsil, kus esitleti Eesti sõjapõgenike lugude andmebaasi.
Teise maailmasõja tragöödiast saab president Karise sõnul läbi tulla mitte kibestumise ja kättemaksusooviga, vaid nendest aastatest ja toimunust rääkides ja kirjutades, seda aega uurides ja tuhandeid ohvreid meenutades, olgu need siis võõrvõimude poolt mõrvatud või küüditatud, sõjas eri pooltel hukkunud või sõjapõgenikud.
Seetõttu leiab president, et Eesti Mälu Instituudi algatatud andmekogu koostamine Eestist lahkunute kohta on hädavajalik. Samas tõdes Karis seda, et 80 aastat hiljem on seda keeruline teha, sest enamik on juba surnud ja koos nendega on kadunud ka palju uurimistööks vajalikku materjali.
"Ka minu ema oma vanematega jäi teekonnal kinni ja naasis Eestisse, hiljem sai temast põllumajandusteadlane, kuid see raske teekond ja siis tehtud valikud oli kogu aeg temaga. Olen ütlemata tänulik, et ta pidas vajalikuks see aeg minu pere tarvis kirja panna," sõnas riigipea.
Tänavu möödub 80 aastat 1944. aasta saatuslikust sügisest, kui kümned tuhanded Eesti inimesed põgenesid uue okupatsiooni eest kodumaalt, lootuses siiski hiljem naasta. Eesti Mälu Instituut alustas Teise maailmasõja ajal Eestist lahkunud inimeste andmekogu koostamist 2022. aastal.