Teadlane: mullakasvatust saab anda juba alusharidusest peale

Teadlase hinnangul teame tänaseni mullas toimuvast liiga vähe ja mullad degradeeruvad järjest. Foto: Urmas Luik

Maaelu teadmuskeskuse (METK) mullamissiooni koordinaator Kerttu Tammik kirjutab augustikuises Põllumehe Teatajas, et mullakasvatust saab anda juba alates alusharidusest, sest toidutootmise põhimõtteid ja maakasutust oleks võimalik lõimida igasse kooliastmesse eakohaste ja huviäratavate tegevuste abil.

Hea võimalus oleks Tammiku sõnul Matiku ehk matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide õppeprogrammi loomine, mis võimaldab sama temaatikaga tegeleda iga kooliastme eri õppeainetes. 

"Tervikpildi saamiseks on oluline luua elulisi seoseid mitmel tasandil – kust tuleb toit, milliseid ressursse selleks kasutatakse ja kuidas erinevad tarbimisotsused mõjutavad meie elukeskkonda laiemalt," kirjutab Tammik. "Vähene teadlikkus muldade rollist ja olulisusest avaneb uues vahekaardis – nii ohutu toidu tootmise, kliimamuutuste mõju vähendamise kui ka loodusliku mitmekesisuse tagamisel – on toonud kaasa suurenenud vajaduse järjepideva ja sihipärase teavitustöö järele selles valdkonnas."

Tammiku sõnul on märgilise tähtsusega põllumajandustootjate ning teadurite koostöö ja mõttevahetuse soodustamine. Ei tohi aga unustada, et süüa tahavad kõik ja muldade degradeerumise peatamiseks on oluline ühiskonna mõtteviisi muuta.

"Enne kui me saame rääkida muutusest, tuleb anda mullale hääl ja ta nähtavaks teha. Juba 16. sajandil ütles Leonardo da Vinci, et me teame taevakehade liikumisest rohkem kui otse meie jalge all olevast mullast ja see kipub tänaseni nii olema. Oma nina ette – ja veel vähem talla alla – ei kiputa vaatama, kuid ometi on muld justkui maa nahk. Nagu ka inimeste suurim organ on nahk, moodustab muld maismaa suurima elusorganismi, mis elab, hingab ja vajab ka hoolt," selgitab Tammik.

"Riiklikul tasandil on oluline jälgida, millises seisundis on muld kui peamine toidu tootmiseks vajalik loodusvara. Globaalsel skaalal tuleb silmas pidada, et muld on üldise süsiniku- ja veeringe üks olulisim lüli. Võrreldes atmosfääriga sisaldab muld kolm korda rohkem süsinikku, mistõttu väiksed muutused mulla süsinikuvarus võivad kaasa tuua märkimisväärseid muutuseid atmosfääri CO2 kontsentratsioonis," kirjutab Tammik.