Lasteaiaõpetajad saavad pärimuskoolitust

Copy
Lääne-Virumaa koolieelikute muusikapeole, tänavu kandis see pealkirja "Pisike puu", võib lisanduda maakondlik lasteaedade folklooripidu.
Lääne-Virumaa koolieelikute muusikapeole, tänavu kandis see pealkirja "Pisike puu", võib lisanduda maakondlik lasteaedade folklooripidu. Foto: Ain Liiva

Rakveres Rohuaia lasteaias toimub kolmapäeval lasteaedade pärimuspäev/koolitus lasteaiaõpetajatele. Helina Hareda ja Astrid Tuisk kõnelevad Virumaa rahvakultuuri materjalidest eesti rahvaluule arhiivis, Kersti Loite tutvustab paikkonna mustrite ja käsitöö eripära ning Tiia Paist annab näpunäiteid, kuidas korraldada pärimusõpet lasteaia 2–4-aastaste rühmas.

Pärimuspäeval tutvustavad ka lasteaiaõpetajad ise oma lasteaia tegevusi pärimuskultuuri tutvustamisel ning leiab aset arutelu pärimuskultuuri õpetamise vajadustest ja võimalustest Virumaa lasteaedades. "Mõtleme koos, kuidas edasi, et viia Virumaa pärimus lasteni, sest nemad on pärimuse kandjad ja edasi andjad. Ja loodame, et maakonna lasteaedade folklooripidude traditsioon saab ka uuesti hoo sisse," rääkis pärimuspäeva eestvedaja, Eesti Folkloorinõukogu Lääne-Virumaa folkloorikuraator Sirli Vahula.

Folkloorikuraatori sõnul on Viru instituudi projektijuht Marge Lepik võtnud südameasjaks Virumaa pärimuse toomise Lääne-Virumaa lasteaedadesse. Tänavu märtsis moodustati pärimusgrupp, kes tegeleb Virumaa pärimuse õppekava ja juhendiga. Kaasatud on lasteaedade muusikaõpetajad ja ka rühmaõpetajad, pärimusgrupiga teevad koostööd eesti rahvakultuuri keskuse Lääne-Virumaa esindaja Mare Taar, Virumaa Kunsti ja Käsitöö Seltsi juhatuse esimees Kersti Loite ning Eesti Folkloorinõukogu Lääne-Virumaa piirkonna kuraator Sirli Vahula, samuti Väike-Maarja kultuuriasutuste juht ning folkloorinõukogu liige Merle Tombak. 

​Sirli Vahula rääkis, et kuigi lasteaedades mängitakse laulumänge ning tantsitakse pärimustantse, on väga vähe just Virumaa pärimust. "Soov on koondada Virumaa pärimus maakondade ja kihelkondade kaupa ning luua keskkond, kust õpetajad saaksid võtta vajalikku materjali ning seda ka ise sinna lisada," selgitas ta.

Plaanis on ellu äratada maakondlik lasteaedade folklooripidude traditsioon, elavdada koostööd lasteaedade vahel, jagada kogemusi ning õppematerjale. "Viru instituut on avatud koostööle ning nende kaudu saab informatsiooni ja tuge Virumaa pärimuse õpetamiseks," rõhutas Vahula. "Marge Lepik on toonud välja, et lasteaedades võiks pärandkultuuri teema olla õppetegevuses mõtestatumalt, peaks olema ühtne õppekava, info jagamine aktiivsem ja vajalikud on ka koolitused." Pärimuse teemal soovitakse teha koostööd ka huvikoolidega.

Folkloorikuraatori sõnul on väga oluline, et lapsed saaksid varakult tuttavaks pärimuskultuuriga. "Näiteks Martin ja Anni Müller on lasteaedades käinud rahvapille tutvustamas ja pillilugusid ette kandmas," tõi Sirli Vahula näite. "Kuidas muidu üks lasteaialaps saaks "Kirumari polka" saatel tantsu vihtuda, kui talle seda lugu ei tutvustata. Virumaa pillilood tuleb lasteni viia. Lood ja laulud, tavad ning kombed."

Päeva korraldamist toetab Virumaa pärimuskultuuri programm.

Tagasi üles