Hara sadama kai turvalisuse selgitab välja ehitustehniline uurimine

Copy
Enne 25. augustit asus Hara sadamakail näitusemaja, kus oli püsiekspositsioon. Merre varisenud hoonest jäi püsti killuke.
Enne 25. augustit asus Hara sadamakail näitusemaja, kus oli püsiekspositsioon. Merre varisenud hoonest jäi püsti killuke. Foto: Eero Vabamägi

Hara sadamakai oli külalistele avatud veel 22. augustil, kuid tavapärase ringkäigu ajal nägi töötaja kail asuva näitusemaja seintes suuri pragusid. Järgmisel päeval otsustati kaile ligipääs sulgeda ja ei läinud kaua, kui kail olnud näitusemaja koos püsiekspositsiooniga merre varises. Kuna kai oli suletud, varing kedagi vesistele radadele kaasa ei rebinud ning juhtumi võib lugeda õnnelikuks õnnetuseks.

MTÜ Hara Sadam juhatuse liige Tarvi Velström nentis, et veel kolm-neli aastat tagasi oli Hara sadam mahajäetud ja järelevalveta prügimägi. "Parandustöödesse on pandud paras ports raha ja täpsemat summat ma ei tahaks isegi välja tuua. Näitusemaja sai uued aknad ja katuse, elektrisüsteemi ja nii edasi. Parandustööd on tehtud vastavalt tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) juhistele. Juriidilises plaanis on tegemist üsna keeruka objektiga," rääkis ta.

Sadamakai ehitust alustati 1953. aastal ja see sai valmis 50-ndate teises pooles. Sadamaala kuulutati kinniseks ja selle dokumentatsioon on esimese kategooria kaitse all ning Eestis pole originaalprojekte kuskilt võtta. "Seda ehitist on tänapäeva raamidesse raske panna ja põrkusime hoone juriidilise keerukusega siis, kui soovisime ühte kail olevatest hoonetest taastada. Kuna meil originaalprojekti polnud kuskilt võtta, sest see asub ilmselt kuskil Venemaa avarustes, jäigi taastamise töö soiku. Neid dokumente pole ilmselt mõtet Venemaale ka otsima minna, sest see oleks liialt ressursimahukas ettevõtmine," jutustas Velström.

Tagasi üles