RMK armastatud looduskaamerate hulgas on nüüd ebapärlikarbi kaamera, mis näitab hävimisohus liigi elu kodujões. Kaamera aitab tutvustada haruldasi jõekarpe laiemale avalikkusele.
Tööd alustas Eesti esimene ebapärlikarbi kaamera
RMK Põlula kalakasvatustalituse ebapärlikarbi spetsialist Katrin Kaldma ütles, et ebapärlikarbi kaamera pildi eetrisseminekuga sai teoks ammune soov tutvustada laiemalt haruldast liiki ja tema muidu väga varjatud elu ning elukeskkonda. "Me ei tea veel paljusid justkui lihtsaid asju – kas ja mida teevad karbid tugevate sadude ajal, veetemperatuuri alanedes ja soojenedes, veetaseme tõustes ja langedes, millal algab vastsete karpidest väljapaiskamise periood siin meie jões, kui kaua see Eestis kestab," loetles Kaldma mõned küsimused, millele on lootust nüüd vastuseid saada. "Need teadmised aitavad meil paremini ebapärlikarbi populatsiooni päästmiseks kohandada kasvatustehnikat jões, laboris ning selle aasta lõpuks jõe äärde valmivas kasvatusjaamas."
Kuigi looduskaamerad on Eestis juba teada-tuntud, on Eesti ainsasse karbijõkke paigaldatud ebapärlikarbi kaamera mitmes mõttes eriline. "Esiteks on pererahvas alati kodus. Ei pea vaatama tühja pesa ja passima kindlat hetke. Alati on see, keda me näidata tahame, pildil ega jookse või lenda minema," rääkis Katrin Kaldma. Arvestada tuleb küll seda, et jõepõhjas valgustust pole ja seega on öösel kaamerapilt pime.
Kaldma sõnul võib pildil toimuv esialgu tunduda staatiline ja üksluine, kuid väiksemaid muutusi on märgata iga päev, lisaks elavad jões muud asukad, kes võivad aeg-ajalt pildile sattuda. "Kaamera näitab täiskasvanud pärlikarpide kogumit jões, nad kinnituvad jala abil põhjakruusa ja liiva sisse ja elavad seal oma aeglast ja pikka elu, filtreerivad vett ja reageerivad muutustele nende elukeskkonnas."
I kategooria kaitsealune liik ebapärlikarp on Eestis alles veel ainult ühes Lahemaa jões, kus asubki karbikaamera.
Kaamerapilt tuuakse vaatajateni koostöös Looduskalendriga.