/nginx/o/2024/09/04/16335832t1h13b4.jpg)
Kohalike omavalitsuste hinnangul on Ukraina laste ja noorte lõimumisel Eesti haridussüsteemi tekkinud paras komistuskivi. Probleeme on ukrainlaste napi eesti keele oskuse tõttu, kuid riik ei ole andnud omavalitsustele lisavahendeid keeleõppeks ega vahendeid õpetajatele lisatöö eest maksmiseks.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid nimetas haridusministeeriumile esitatud pöördumises, et kohalike omavalitsuste kogemusel ei ole Ukraina õpilaste lõimumine tavaõppesse alati sujunud nii, nagu seda soovitakse teha. Tema sõnul ei saa põhikooli lõpetanud ja eesti keelt vähesel määral rääkivad noored keelebarjääri tõttu osaleda keeleõppeprogrammides, mis on mõeldud täiskasvanutele. Puudulik keeleoskus tingib ka puudulikud ainealased teadmised.
«Kohalikud omavalitsused peavad oma eelarvest katma lisakulud, mis tekivad Ukraina õpilastega tegelemisel. Kuna nende puhul on tegemist tavalastega, siis ei ole haridus- ja teadusministeeriumi poolt ette nähtud piisavat toetust keeleõppeks ja õpetajate lisatöö tasumiseks,» tõdes Luhalaid.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)