Riik läheb kõrgepalgaliste vanema- ja ajutise töövõimetushüvitise kallale

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Foto: Tairo Lutter

Puudujäägiga kimpus oleva riikliku ravikindlustuse pinnale päästmiseks on sotsiaalministeerium kooskõlastamiseks saatnud eelnõu, mis kärbib oluliselt maksimaalse vanemahüvitise ja ajutise töövõimetushüvitise ülempiiri. Riikliku ravikindlustuse eelarvesse toob muudatus aastas 4–4,4 miljonit eurot kokkuhoidu. Haigus- ja hooldushüvitiste kulud on viimase kümne aastaga suurenenud 92 miljoni võrra.

Eelnõu kohaselt langetatakse senine maksimaalne vanemahüvitis kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordsele. Muudatus puudutab 3500 inimest, kes moodustavad 12 protsenti vanemahüvitise saajatest. Tänavu on vanemahüvitise ülem- ja alampiir vastavalt 4733,53 ja 725 eurot ning ema vanemahüvitisel ülempiiri polegi. Kui keskmine vanemahüvitis on 1584,6 eurot, siis suurim väljamakstud ema vanemahüvitis on 2024. aastal olnud lausa 14 700 eurot.

"On oluline, et suudaksime enamikele lapsevanematele pakkuda nende varasema palgaga samaväärset hüvitist, kuid samal ajal peame toimetama riigi praeguste võimaluste piires. Kiirelt kasvanud keskmine palk on kergitanud vanemahüvitiste kulusid sedavõrd, et sotsiaaltoetuste ja hüvitiste jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja vanemahüvitise lagi tuua kahe keskmise palga tasemele," selgitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.