Selles on kuuskümmend viis aastat abielus olnud Helle ja Kalle Varipuu täiesti ühel meelel. Tuleb vaid oodata, asjad lähevad alati ise joonde.
Tellijale
Abielutaeva pilved hajuvad enamasti ise, kui vaid kannatlikult oodata
Helle ja Kalle olid õige noored, vaat et teismelised veel, kui teineteisele Vihula mõisa pargis silma jäid. Kohalike noorte meelispaigas, mõisa pargis, oli õhtuti uitamas palju noori. «Mis sel ajal muud teha oli,» sõnab Kalle Varipuu. «Telekatki ju polnud.» Mõistnud, et elule vastu minna tahetakse edaspidi teineteise kõrval, võeti vastu otsus abielluda.
Kalle märgib humoorikalt, et tal oli abieluks veel üks põhjus: tema elas sel ajal sugulastest abielupaari juures, kuid need läksid lahku ja tal tuli endale uus ulualune otsida.