Elu läheb kallimaks

Rain Palmiste. Foto: Rene Riisalu

Valitsuse maksupakett alates üksikisiku maksudest ja tõusvast käibemaksust tähendab üht: elu läheb kallimaks. See puudutab iga kaupa ja teenust. Kui võrrelda käesoleva aasta igakuist inflatsiooni toidu ja mittealkohoolsete jookide puhul, siis on viimasel neljal kuul viiest hinnad kasvanud vaid käibemaksu tõusu tõttu. Teisisõnu, toidu hinnakasv on tänavu alla 1,68 protsendi, seega rääkida saab vaid regulatiivsete meetmete mõjust. Edaspidi on lood teised ja seda mitmel põhjusel.

Järgmise aasta juulist tõuseb käibemaks veelgi. Jõuame sedasi Euroopa riikide arvestuses jagama kuuendat kuni kaheksandat kohta. Meist ettepoole jäävad sellised riigid nagu Taani, Rootsi ja Norra. Soome tõstab samuti käibemaksu, täpsemalt 25,5 protsendi peale. Kuna oleme mingil põhjusel end alati võrrelnud Soomega, siis käibemaksu puhul on seal üks «aga». Nimelt toidule kehtib Soomes märgatavalt madalam käibemaksumäär, kui on üldine baasmäär. Mingil põhjusel on Soome riigile oluline, et toit oleks kättesaadavam ja vähem maksustatud kui nutitelefon, jalgratas või käekell. Lisaks on ajakirjandus kajastanud, et tavamääralt viiakse ka mähkmed ja naiste hügieenitarbed madalamale määrale. Mis põhjusel Eesti valitsus seda ei tee?

Paraku on oht, et edaspidi ei saa me Eestis rääkida vaid lisanduva käibemaksumäära raami jäävast hinnatõusust. Toidu hindadele mõjub ähvardavalt olukord, et mõnede toorainete hinnad on sooritamas järjekordseid hüppeid. Võtame näiteks võitonni hinna, mis on eelmise aastaga võrreldes kasvanud üle 40 protsendi. Või puhul on viimastel nädalatel näha olnud ka hõredamaid poelette. Suhkur ja kakao löövad hinnarekordeid ja taimsete õlide hinnad näitavad kasvutrendi. Mingil hetkel ei pruugi toidutööstusel jääda muud üle kui vaadata üle väljamüügihinnad, sest joonealune on muutumas või muutunud punaseks. Sellele tõusule paneb omakorda puid alla riik, tõstes eelmainitud toiduainete käibemaksu.