Suri Eesti maalikunstnik, kelle tippteosed asuvad Lääne-Virumaal

Kunstnik Eeva-Aet Jänes. Foto: Erakogu

82-aastasena on lahkunud maalikunstnik Eeva-Aet Jänes (kunstnikunimega Eva Jänes), kes on eesti kunstilukku läinud ennekõike viljaka ja võimeka muralistina, aga ka lõuenditel geomeetrilises maalikeeles universaalseid väärtusi otsiva maalikunstnikuna.

Eeva-Aet Jänes sündis 30. mail 1942 Tallinnas, kuid tema lapsepõlvelinnaks sai Paide, kuhu oli põgenetud sõja eest. Kunstianne avaldus varakult, mõjutas ka Pallases õppinud kunstiõpetajast ema Alice Jänes. Eeva-Aet Jänes siirdus 1957. aastal õppima Tartu kunstikooli, kus lõpetas maali eriala (ametliku nimetusega kunstipedagoogika) 1962. aastal.

Töötanud kaks aastat kunstiõpetajana, järgnesid aastatel 1964–1970 õpingud Eesti kunstiakadeemias, toonases Eesti NSV riiklikus kunstiinstituudis (ERKI), monumentaalmaali erialal. Eeva-Aet Jänes paistis silma juba tudengina: tähelepanu äratasid tema sgrafiitod ERKI hoone seintel, märkimisväärne saavutus oli ka 4. kursuse tudengina maalitud fresko Tallinna 21. kooli fuajeesse. Eeva-Aet Jänese diplomitöö, sgrafiitotehnikas pannoo kavand, millel figuure on julgelt abstraheeritud, sai komisjonilt kõrgeima hinnangu.

Suurema osa elust tegutses Eeva-Aet Jänes vabakutselisena. Ta võttis aktiivselt osa monumentaalmaali konkurssidest ja sai mitu tellimust. Tema poolt avalikesse hoonetesse loodud suuremõõtmeliste kunstiteoste koguarv küünib veerandsaja teoseni. Esindatud on kõik klassikalised monumentaalmaali tehnikad: freskod, sgrafiitod, vitraažid ja ka mosaiigid. Niisuguste teoste loomine tellingutel eeldab lisaks tugevale vaimule, kuudepikkusele järjestikusele pingutusele ka füüsilist vastupidavust. Loodu mastaap on enneolematu, kokku 1000 ruutmeetrit.

Eeva-Aet Jänese esimesteks loomingulisteks saavutusteks ERKI lõpetamise järel olid Aseri keraamikatehase abihoone välisseinte geomeetrilised pannood (1973), kivimosaiiki ja sgrafiitot ühendavad, omas ajas novaatorlikud; need on seniajani säilinud. Rakvere (Piira) veterinaarkeskuse freskod (1974–1975), mille fantastilised hiiglasuured taimemotiivid on seinte pinnal sümbioosis geomeetria ja perspektiiviga, oli saavutus, mida märgati ka omas ajas. Kui muinsuskaitse all olevate Rakvere freskode rohekates toonides pinnad pärast äsjast restaureerimist taas freskole omaselt "hingavad", nagu tavatses öelda Eeva-Aet Jänes, siis kommivabriku Kalev samuti kaitse all olnud figuraalsetel freskotsüklitel (1976–1978) on olnud nukram saatus: 80 meetri pikkusest Kalevi kunagise söökla pannoost Pärnu maanteel on alles vaid väike fragment.

Eeva-Aet Jänese loomingu tippsaavutuseks on Põdrangu sovhoosikeskuse peosaali sgrafiitod (1978). Värvilise krohvi kihtide sisse lõigatud sgrafiitotehnikas avaldus Jänesele loomuomane anne luua abstraktsete geomeetriliste rütmidega terviklikku ruumi kõige eredamalt. Modernistliku hoone piduliku kaarja lehviksaali geomeetriline abstraktsioon kaheksal paneelil, kõrgete akende külgvalguses, lummab ruumi sisenejat tänase päevani. See kõrvalises maakohas Tamsalu külje all asuv suurteos väärib vaatama sõitmist ja seda tehaksegi, nii EKA kui ka Tartu Pallase tudengid väisavad koos oma õppejõududega praegu eravalduses oleva hoone erakordset ruumi, sest õige elamuse monumentaalmaalist saab vaid kohapeal.

Kui tihtipeale on kunstnikud pidanud tähtsaks oma loomingu sõltumatust välistest suunavatest teguritest, siis Eeva-Aet Jänes, vastupidi, on saanud inspiratsiooni arhitektuursest keskkonnast, tema sütitajaks ning ideede käivitajaks on olnud avar ja võimalusterohke seinapind. Ta on alati suhtunud pieteeditundega konkreetsesse ruumi ja ka teose tellinud asutuse tegevusvaldkonda, samuti töö asukohta. Nii näiteks sai Väike-Maarja kultuurimaja endale maarjapäevadeteemalise, väga kohaspetsiifilise ja rahvapärase fresko (1980). Tallinna perekonnaseisuameti freskod (1982) haakuvad asutuse kõigi profiilidega ning on olemuselt ajatud, nagu ka Eesti Evangeelse Luterliku kiriku (EELK) konsistooriumi kabeli maalingud (1994). Eeva-Aet Jänese vitraaže (1975–1997) saab imetleda Tallinna Jaani kirikus, samuti Muhu kirikus ning mitmel pool mujalgi, mosaiike Jõhvi kiriku krüptis (2002).

Eeva-Aet Jänes oli oma tahvelmaalidega esinenud paljudel ülevaatenäitustel ning enam kui 30 isikunäitusel. Ta tegutses ka kuraatorina, vahendades eesti kunstnike religioosset loomingut. Ta oli praeguseni aktiivselt tegutseva Tallinna Jaani kiriku galerii ellukutsuja ja kauaaegne galerist. Eeva-Aet Jänes oli pikki aastaid EELK kunsti- ja arhitektuurinõukogu juhataja, EELK kultuuriväärtuste komisjoni liige. Ta kuulus Eesti Kunstnike Liitu ja ka Eesti Maalikunstnike Liitu.

Eeva-Aet Jänese ärasaatmine toimub teisipäeval, 17. septembril kell 12 Jaani kirikus.