Juhtkiri: muusikamajast kirjandusmajaks

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Eile sai nurgakivi Rakveresse kerkiv Arvo Pärdi kontserdimaja, ühtlasi muutus maja nimi ning nüüdsest on tegemist Ukuaru muusikamajaga. Kuigi öeldakse, et nimi ühtegi head asja ei riku, on säärane nimevahetus natuke kummaline küll, eriti neile, kes kirjandus- ja muusikamaastikul natukenegi orienteeruvad.

Kohalikel kultuurisõpradel, kes murega jälginud Lääne-Virumaa keskraamatukogu visa heitlust ruumikitsikusega, vajus ilmselt suu lahti, kui nad said teada, et Rakveres on nüüd Ukuaru maja. Mis muud see saab olla kui raamatukogu uus maja! Virulase Veera Saare 1969. aastal ilmunud ja lugejate südamed võitnud romaan «Ukuaru», millele lisas populaarsust Leida Laiuse suurepärane film, tunnusmuusikaks Arvo Pärdi loodud «Ukuaru valss», on märgiline teos meie kultuuris. Ent me ei räägi ju «Ukuaru valsi» majast, vaid Ukuaru muusikamajast, ja see tekitab kuvandis ambivalentsust ehk lihtsalt öeldes segadust.

Kuna aastaid on räägitud Arvo Pärdi muusikamajast, millele maestro ise nime kasutuseks loa andnud, on äkiline pööre enam kui ootamatu. Kuuldavasti tegeles nime valimisega väärikas komisjon, ent pole kuulda olnud, et oleks toimunud nimekonkurss. Aga siis võinuks osutuda valituks hoopis Rakvere linna muusikamaja ...

Kui Veera Saare järeltulijad on Ukuaru nime kasutamiseks nõusoleku andnud, siis võiks eeldada, et selles hoones saab ka kirjanik Veera Saar väärikal moel märgatud ja märgitud.

Aga paremaid, isegi palju paremaid nimesid on enam kui küll. Kui sooviti hoonele muusikaga seotud nimi anda, siis romaani pealkirjaga tulistati sihist kaugelt mööda. Võinuks ette võtta Pärdi teoste nimekirja, ja isegi kui seal kinnisilmi näpuga mõnele pealkirjale osutada, oleks valik ilmselt parem olnud.

Nii Arvo Pärt kui ka Veera Saar on oma loominguga kirjutanud end meie rahva kultuurimällu. Seda kummalisem on tulevikus astuda sisse Ukuaru muusikamaja ustest, teadmata, millisele loojale või žanrile üldse austust on avaldatud. Vaat kus lops.