Repliik: kas sa kõduned või küpsed?

Eva Samolberg. Foto: Ain Liiva

Septembri keskpaigaks on küpsemine tavaliselt juba lõppenud ning asendunud kõdunemisega. Kõik lokkav ja vohav saab aegamööda mullaks. Sama paralleeli võib tuua ka inimese eluga, selle erinevusega, et inimene pole habras puuleheke: oma kõdunemist on võimalik edasi lükata.

Lugesin hiljaaegu intervjuud psühholoog Urve Uusbergiga, kelle sõnul on inimese küpsemisprotsessis väga tähtis jälgida, et kõiges oleks kvaliteeti. On need siis inimsuhted, kultuur, mida tarbime, või maailmavaade, millesse usume, pidev püüdlus kvaliteedi poole tagab selle, et inimene liialt vara kõdunema ei hakkaks. Üks asi on väline vananemine, kuid me ei tohiks vananeda vaimult.

Sügis on paras aega loobuda tühisusest: suhetest, mis võtavad rohkem kui annavad, toidust, mis kehale kasulik ei ole, teatrietendustest või filmidest, mille üle pole hiljem võimalik mõelda ega arutleda. Valida alati see, mis teenib esmajärjekorras inimest ennast, on tõeline vabadus.