Lääne-Virumaa hoiab vähipüügis lippu kõrgel

Jõevähid. Foto: Aimar Rakko

Sel aastal väljastati lubatud augustikuiseks vähipüügiks 1561 kalastuskaarti ning sarnaselt möödunud aastatega olid populaarseimad püügikohad limiidialused Saaremaa veekogud ja Pangodi järv.

Keskkonnaameti veeelustiku spetsialist Kerli Pettai täpsustas, et möödunud aastatega võrreldes oli selle aasta suurim erinevus, et jõevähi populatsiooni kaitseks tohtis iga kalastuskaardi omanik püüda kuni 25 vähki, eelmistel aastatel oli selleks arvuks 75. "Kuna püüdmise ülempiir oli eelnevate aastatega võrreldes oluliselt väiksem, püüti vähem ka vähke – sel aastal 13 242, näiteks eelmisel aastal püüti 21 051 vähki. Jõevähi kehtestatud alammõõt on jätkuvalt 11 sentimeetrit ning sellest väiksemad isendid tuleb veekogusse tagasi lasta," selgitas Kerli Pettai.

Maakondade lõikes püüti vähke sel aastal enim Saaremaal, 7235 vähki, järgnesid Harjumaa 2448, Tartumaa 1656 ja Lääne-Virumaa 525 püütud jõevähiga. Jõevähi kaitseks on Eestis keelatud vähi võõrliikide veekogudesse asustamine. Ka Eesti jõevähke tohib asustada ühest veekogust teise vaid keskkonnaameti loal, näiteks käesoleval aastal seda üldse ei tehtud.