Kolm retke viivad Virumaa linnamägedele

Neerutis kulgevad rajad viivad järvede äärde ja linnamägedele.  Foto: Rein Kuresoo

Muinsuskaitsepäevade raames toimuv retkede sari "Pimedusse peitunud Virumaa linnamäed" viib kolmel õhtul taasavastama iidseid tõmbekeskusi.

Kolmel ekskursioonil või matkakesel külastatakse lambivalgel unarusse jäänud linnamägesid: 20. septembril Neeruti Sadulamäge, Mäeotsa linnamäge ja Karitsa Juprimäge, 21. septembril Toolse linnamäge, Toolse Ussimäge ja Varangu Veskikantsi ning 22. septembril kahte Pada linnamäge ja Kongla Keldrimäge.

Retkede korraldaja Leho Lahtvee sõnul olid tänapäevaks tihti unustatud linnamäed tuhatkond aastat tagasi meie maa tõmbekeskused. Need kohalike ülikute kantsid või kogukondlikud asulad olid sotsiaalsed sõlmkohad, kus liikus käsitöö ja kaubandus. Linnamägedest läksid siis ja lähevad ka praegu mööda teed, mida mööda veeti näiteks kohaliku rikkuse allikat, soorauda, tootmispaikadest veeteedele.

Retke algus on igal õhtul kell 20. "Tahtsin teha teistmoodi retke. Paljud on käinud linnamägedel päevasel ajal, aga õhtul, pimedal ja salapärasel ajal, sinna enamasti ei satu," sõnas Leho Lahtvee. Retkelisel tuleks kaasa võtta pea- või taskulamp. "Päris tõrvikutega matka tegema ei hakka, aga pealambi valgel on ka väga äge," lausus matkajuht.

Leho Lahtvee rääkis, et käiakse kohtades, kus pole eriti käidud, ning ta on otsinud ajaloost fakte või oletusi, miks linnamäed on olnud ja miks on nad tähtsad olnud. "Mind kurvastab, et linnamägesid tänapäeval nii vähe teadvustatakse. Kirikud on korda tehtud, linnamäed aga võsastuvad ja on unustatud. Tuletakski meelde, miks linnamäed on nii tähtsad olnud sadu aastaid tagasi nii pika perioodi jooksul," sõnas ta.

Lahtvee märkis, et Neeruti Sadulamägi on linnamägede ilus näidis, aga sellest kõigest kilomeetri jagu Kadrina pool paiknev Mäeotsa linnamägi, mis oli suuremgi, veeti 1960. aastatel Tapa lennuvälja täiteks. "Tehnikavidinatega tahan näidata 3D-kaarte, kuidas linnamäed maastikuliselt välja näevad. Nad on ilusti eristatavad, pole suvalised künkad, nagu vaatad silmaga metsas, seal on ikkagi näha kaitsevallid ja -kraavid. Neil polnud isegi metalllabidat sel ajal, kui nad neid ehitasid. Sinna on tohutult panustatud, nii et need pidid väga olulised kohad olema," arutles Leho Lahtvee.

​Igal matkaõhtul on jalgsi liikumist künklikul maastikul ligikaudu neli kilomeetrit ning vahepeal on tarvis oma autodega ühest punktist teise sõita. Retk kestab ligikaudu kolm tundi. Retkedele saab registreeruda muinsuskaitsepäevade kodulehel. Osalustasu on annetuspõhine.