Sotsiaalminister Hanno Pevkur külastas teisipäeval taas Rakveret, et haigla jätkuvatele personaliprobleemidele koos haigla juhtide ja nõukoguga lahendusi leida.
Hanno Pevkur:“Haigla on sotsiaalministeeriumi tuliseim punkt Rakveres”
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida teie arvate Rakvere haigla juhi vahetusest?
Hetkel on midagi väga raske öelda. See oli nõukogu otsus. Eks nõukogu peab teadma selle otsuse positiivseid ja negatiivseid külgi. Ministeeriumi jaoks on esmajärjekorras oluline, et arstiabi sisuline kvaliteet ei langeks, vaid pigem tõuseks, ja teiseks, et alustatu lõppeks edukalt uue maja valmimisega.
Loomulikult teeb muret jätkuvalt personal. Eks selle koha pealt on tegelikult juhtkond ka päris kenasti pingutanud. Arstide liidu päevadel oli näha, et peaarst oli kohal ja rääkis noorte tudengitega ning leppis sügiseks kokku suure arstitudengite delegatsiooni külastuse Rakvere haiglasse.
Positiivseid märke on näha. Tuleb loota, et kõik need sammud ka ellu rakenduvad. Lääne-Virumaad ja Rakveret vaadates on haigla meie valitsemisalas praegu kõige tulisem punkt.
Tehtud pingutused pole kiireid lahendusi ju toonud.
Eks kiireid lahendusi on väga keeruline ka oodata. Ühtegi arsti riiulist võtta ei ole, hinnasilt küljes. Selle nimel on vaja tööd teha. Meie omalt poolt püüame aidata nii palju kui võimalik.
Leppisime kokku üleeelmisel nädalal, kui samuti Rakveret külastasin, et haigla nõukogu ja juhtkond püüavad kirjeldada kõige põletavamaid probleeme ja panevad need kirja. See on nüüd minuni jõudnud.
Eks me hakkame uue juhiga neid lahendusi punkt punkti haaval otsima, kas ja kui palju riik saab toeks olla. Üks konkreetne ettepanek, mis nendelt tuli, oli seotud noorte arstide lähtetoetustega. Lähtetoetuste puhul oleme hetkel välja valinud erialad, millele me seda maksame.
Kas hakkate lähtetoetust maksma ainult erialadest lähtuvalt või ka piirkondest olenevalt?
Piirkonnad on ka, selles mõttes, et Tartus ja Tallinnas lähtetoetust ei maksta. Erialade kaupa on loetelud, mille puhul maksame ja mille puhul mitte. Haigla poolt tuli ettepanek seda erialade loetelu laiendada günekoloogi, pulmonoloogi, neuroloogi ja lastearstiga. Selle aasta jooksul on ettepanekut väga keeruline arvestada, sest meil on ju eelarve kinnitatud. Järgmiseks aastaks taotleme rohkem raha.
Üldhaigla kohustuslike erialade nimistus on meil praegu erakorraline meditsiin, üldkirurgia, anestesioloogia, laborimeditsiin ja radioloogia. Nendel erialadel on siis ka käesolevast aastast alates lähtetoetus ette nähtud. Nimekirja laiendamise võimalused tuleb rahulikult üle vaadata, lähtudes sellest, kuidas meil läheb sel aastal esimeste lähtetoetuste maksmisega.
Lääne-Virumaa perearstide jaoks on ka see mureks, et pole võimalik eriarstidega konsulteerida, mistõttu suureneb nende töökoormus. Milliseid lahendusi neile võiks pakkuda?
See puudutab haiglas töötavaid eriarste. Kui räägime eriarstide vastuvõttudest Rakveres, siis väga paljud arstid võtavad vastu erapraksistes, aga samamoodi haigekassaga sõlmitud lepinguga. Ja nendel erialadel, mille puhul käivad lepingulised arstid Rakvere haiglas, on vastuvõtt siiski tagatud. Igapäevane suhtlus on perearstidel niimoodi kindlasti raskendatud.
Eks selle nimel tuleb tööd teha ja uus juhtkond peab vaatama, kas ja kui palju saab muutusi teha. Lääne-Virumaal on haiglast eraldi olevad vastuvõtud püsima jäänud, samas näiteks Pärnumaal on väga vähesed püsima jäänud ja enamik on läinud tagasi haiglasse vastuvõtte tegema.
Kui oluline on, et kõik eriarstid oleksid just haiglas olemas või piisab, kui vastava arsti vastuvõtt on Rakveres olemas?
Siin peab olema mõistlik tasakaal. Teatud erialade korral on uuringu tegemine tihtipeale vältimatu. Naistearstide puhul on lihtsam seda korraldada ainult ambulatoorse vastuvõtuna. Kahtlemata peab ka arstidel, kes töötavad väljaspool haiglat, olema hea läbisaamine kas kohaliku haiglaga või mõne teise haiglaga, kui on vaja suunata kas statsionaarsele abile või uuringutele.
Tihtipeale ei ole haiglast väljaspool vastuvõttu tegevatel arstidel laborivõimalust või diagnostilist võimekust ja seetõttu on vaja siiski haiglas patsiente
uurida, kuigi ambulatoorne vastuvõtt toimub väljaspool haiglat.
Kohtumistel on räägitud ka võimalusest anda praegused eriarstide haigakassaga sõlmitud lepingud haiglale, et saada eriarstid tagasi haigla rüppe. Mida te sellest ideest arvate?
See on natuke nokk kinni ja saba lahti olukord. Haigekassa ei saa anda lepingut, kui ei ole arsti.
Asi algab ikkagi arstide ja haigla omavahelisest koostööst. Kui lepitakse kokku, et arst on olemas, siis on haigekassal võimalik vaadata ka, kellele see leping tuleb.
Selge see, et kui vaadata haigekassa rahajagamise põhimõtteid, siis haiglavõrgu haiglatel on eelisstaatus. Kui Rakvere haigla näitaks, et suudab ühel või teisel erialal nii suure hulga vastuvõtte korraldada, siis ju haigekassa on valmis ka seda mahtu toetama.
Eelduseks on siiski, et haigla loob endale võimekuse kas väljas olevate või teiste arstide baasil, ja alles siis saab rääkida selle rahastamisest. Eks juhatusel ja nõukogul on siin peamurdmist. Pärnus näiteks jõuti selleni, et valdav osa eriarstide vastuvõttudest toimub Pärnu haiglas.
Mida te viimasest käigust haiglasse veel välja tooksite?
Rakvere haigla on ainus haigla, kus ma olen nüüdseks juba kaks korda kohtunud silmast silma kõikide töötajatega, kes on soovinud kokku saada. Ühegi teise haigla personaliga ma ei ole sellisel viisil kohtunud, kindlasti oleks seda väga keeruline teha Põhja-Eesti regionaalhaiglas või Ida-Tallinna keskhaiglas, aga ka maakonnahaiglates ei ole mul seda võimalust olnud.
Tagasiside on alati hea. Muresid on erinevaid. Seekord olid inimesed ka kiirabist kohal ja sai rääkida täiesti sisulistest asjadest. Oli üks noor peremeditsiini resident, kellega kerkis terve hulk teemasid, filosoofilisemaidki, et kuidas tervishoidu korraldada ja milline võiks Eesti tervishoid välja näha aastal 2020.
Kui palju oli neid mõtteid, mida saate oma töös kasutada?
Neid mõtteid oli palju. Üks reaalne mõte, mis tuli ühelt kiirabitehnikult, oli seotud õdede tunnustamisega. See oli suhteliselt tehniline, aga teda otseselt puudutav – seotud kvalifikatsiooniga ja kiirabiõeks registreerimisega. Vaatame, kas saame teda aidata. On vaja üle kontrollida tema esitatud väited, vaatame dokumendid üle ja kui vähegi võimalik, siis see on väga lihtne ja konkreetne asi, kuidas inimene võiks saada abi sellest visiidist.
Aga ülejäänud olid rohkem korralduslikud aspektid – kuidas on tervishoiu rahastamisega ja järgmise aasta eelarvega ning küsimus arstide palgatõusust.
Kas arstide palgatõus siis ikka tuleb?
Ma loodan, et tuleb. Peab lootma, et ravikindlustuse prognoos maksulaekumise poole pealt kehvemaks ei lähe. Aga kui palju tuleb, seda on hästi keeruline öelda. Selge on see, et need numbrid, mida arstide liit on nõudnud, ei ole võimalikud. Täiendavalt 50-70protsendiline palgatõus ei oleks ei jätkusuutlik ega kuidagi ka ravikindlustuse rahastamisele vastuvõetav.
Mõningast mõistlikust palgatõusust on võimalik rääkida, aga see jääb rahastamise numbritest sõltuvalt ikkagi praeguse prognoosi kohaselt pigem 3-5 protsendi kanti.
Ei saa öelda, et kõigil palk selliselt ühesel määral tõuseks, see sõltub ikkagi haiglast ja kuidas on haiglal lepingud töötajatega diferentseeritud.
Perearstide asendusprojektist rääkides lubasite varem, et Lääne-Virumaal saab pilootprojekt ka alguse. Miks see siin käima ei läinud?
Kahjuks on nii, et see saab toimuda ainult vabatahtlikkuse alusel. Ma tõesti lootsin seda, sest siin oli perearstidel ka nõudlust kohtade mõttes, et siis arstid avaldavad soovi rohkem Lääne-Virumaale tulla.
Kahjuks on praktika näidanud, et pilootprojekt sai alguse hoopis Pärnumaal ning on seal kenasti rakendunud. Varsti hakkame esimesi kokkuvõtteid tegema. Vaatame, mida esimesed kuud näitavad, siis saab hakata järeldusi tegema.
Positiivseid arenguid on veel: arstide päevadel sai kohtutud arstitudengitega Tartus ning arutatud, kuidas saaks abiarsti funktsiooni parandada ja täiendada, et noortel arstidel oleks võimalik juba minna perearstipraksistele appi.
Päris suur tung on ka meie ImPrim programmi, mis on mõeldud aktiivse kutse minetanud arstide tagasitoomiseks tervishoidu. Tartu ülikooli juures on see programm, mille raames on võimalik neil, kellel on arstitööst möödas rohkem kui viis aastat, minna tagasi lühikestele kursustele ja saada tagasi aktiivne arstikutse.
Mida on veel plaanis ette võtta siinse perearstikriisi leevendamiseks?
Praegu on suurem muudatus töös, et viia terviseametisse perearstiabi korraldusfunktioon. Ka maavanem otsib jätkuvalt Tartu ülikooli peremeditsiini õppetooliga koos lahendusi. Meie omalt poolt peame vaatama, kuidas saada võimalikke asendusarste. Olukord on raske ja keeruline, keegi ei ütlegi, et siin midagi roosilist on.
Võib-olla tuleb kasutada ka seda võimalust, kui terviseamet selle volituse saab, et võtta Lääne-Virumaa kaart põhjalikult ette ja vaadata, kas on kuskil vaja nimistud ühendada.
Eelkõige peab olema tagatud see, et inimestel on arstiabi kättesaadav. Kui on kaks tuhande elanikuga valda kõrvuti, ühes on perearst ja teises pole, on võib-olla mõistlik need kaks nimistut kokku panna. Üks arst jõuab 2000 inimesega nimistu ilusasti ära teenindada. Tõstame nimistute piiri 2400 inimeseni.