Unistus lapsest on nagu helesinine õhupall. Või udusulg. Kujutlus, mis tõelisuseks saamise lähenedes võtab aina selgemad piirjooned. Habras skelett nagu sõnajalaleht, südamelöögid, liigutused. Ja äkki on kõik valesti. Eeldatud ja loodetud «kõik on korras» asemel kõlab diagnoos. Unistus – sündimata laps – tuleb kukutada kildudeks.
Tellijale
Klaaslapsega igaviku väraval
Kuidas käia läbi põrgulik teekond, hingeline, vaimne ja füüsiline puhastustuli, kuidas leida usku, lootust ja armastust, mis annaks jaksu edasi minna, edasi elada? Maarja Kangro. Urmas Lennuk. Jaune Kimmel. Madis Mäeorg. Imre Õunapuu. «Klaaslaps» Rakvere teatris.
«Klaaslapse» esietendusel oleks võinud kuulda nõela kukkumist. Niisugust ergast, kaasas olemisest ja ülima tähelepanu pingest laetud õhustikku, kus ükski tool ei nagise ning ajuti hoitakse hinge kinni, tuleb teatris ette pigem harva kui sagedasti.