GRU sõjaväeüksus pani Eesti ametiasutuste vastu toime küberründed

Copy
Riigivastane tegevus tõstis GRU ohvitserid huviorbiiti nii Euroopas kui ka Ameerikas.
Riigivastane tegevus tõstis GRU ohvitserid huviorbiiti nii Euroopas kui ka Ameerikas. Foto: Mihkel Maripuu

Keskkriminaalpolitsei on Riigiprokuratuuri juhtimisel viinud läbi kriminaalmenetluse, milles tuvastati, et sama üksus pani 2020. aastal toime rünnakuid Eesti riigiasutuste vastu. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati kolm GRU ohvitseri, keda on alust rünnakutes kahtlustada: Yuri Denisov, Nikolay Korchagin ja Vitali Shevchenko.

"Esimesed niidiotsad ja kahtlustatava tuvastasime juba uurimise varajases etapis, mis võimaldas meil koostöös teiste ametkondadega tõkestada suurema kahju ja leviku," rääkis küberkuritegude büroo juht Ago Ambur.

Riigiprokuratuur taotles Harju maakohtult kolme Eesti rünnakutega seotud kahtlustatava vahistamist. Harju maakohus nõustus taotlustega ja andis välja tagaselja vahistamismäärused.

Riigiprokurör Vahur Verte sõnul on kolm meest kuulutatud vahistamismääruste alusel rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. "Kuigi kahtlustatavad asuvad praegu teadaolevalt Venemaal, tähendavad rahvusvaheline tagaotsimine ja vahistamismäärused seda, et Venemaalt välja reisides saadab neid reaalne oht, et mõni riik peab nad kinni ja annab Eestile kohtu alla andmiseks välja," ütles riigiprokurör Vahur Verte.

Kaitsepolitsei jagas rahvusvaheliste partneritega ühisoperatsioonis, nimega Toy Soldier, vastastikku olulist infot, mis meie ja partnerite teavet täiendas. Eriti osas, mis puudutab ründe korraldanud küberüksust. Ka Eestis tuvastatud kahtlustatavate eest on USA välja pannud 10 miljoni USD suuruse pearaha.

GRU 29155 sõjaväeüksus on vastutav riigipöördekatse, sabotaaži- ja diversioonioperatsioonide ning mõrvakatsete eest Euroopas. Vene Föderatsiooni eesmärk on lõhkuda ja ümber kujundada Euroopa julgeolekuarhitektuur ja reeglitel põhinev maailmakord ning taastada mõjusfääride poliitika. See tõttu kujutab GRU sõjaväeüksuse alla loodud küberründevõimekus ohtu Eesti riiklikule julgeolekule.

"Küberoperatsioonid nii sabotaažiks, luureandmete hankimiseks või infooperatsioonide läbiviimiseks on Vene Föderatsiooni sõjalise doktriini järgi oluline hübriidsõja komponent.  Kaitseme Eesti riiklikku julgeolekut ka küberruumis ja paljastame lisaks füüsilistele spioonidele ka küberluurajad," kommenteeris kaitsepolitsei peadirektor Margo Palloson.

29155 on jätkanud Eesti riigivõrkude ja teiste riikide vastast tegevust. Tänu keskkriminaalpolitsei, kaitsepolitsei ja riigi infosüsteemi ameti (CERT-EE) koostööle küberturvalisuse tagamisel on õnnestunud ründed tuvastada ja tõkestada.

Riigi küberturvalisuse tagamiseks tuvastatakse ja parandatakse järjest haavatavusi. Selleks kaasajastatakse süsteeme, likvideeritakse rutiinselt turvaauke, kasutatakse eraldatud võrke ja kasutatakse mitmetasandilist autentimist.

Tagasi üles