Andres Jaadla: Arvo Pärdi muusikamaja nimevahetus on täiesti lubamatu ja vastutustundetu

Rakvere linnavolikogu liige Andres Jaadla. Foto: Meelis Meilbaum

Rakvere linnavolikogu liikmes Andres Jaadlas tekitas Arvo Pärdi nimelise muusikamaja ootamatu nimemuutmine küsimusi. Seepärast esitas ta koos kaasvolinikega linnavalitsusele arupärimise ja avaldas seda üle andes asjast ka alljärgneva arvamuse.

"Peale Arvo Pärdi muusikamajale nurgakivi panemist tänavu 11. septembril kuulsin meediast uudist, mis tundus minule ja usutavasti ka paljudele täiesti ootamatu ning ennekuulmatu üllatusena. See, et kuskil kitsastes kabinetikoridorides on antud riiklikult tähtsale kultuuriobjektile, Arvo Pärdi muusikamajale, uus nimi.

Kui räägime Arvo Pärdi muusikamajast, siis see ei ole lihtsalt järjekordne hoone, millele valmimise käigus nurgakivi on pandud.

Arvo Pärdi muusikamaja – see on Rakvere linna kümne-viieteistkümne aasta ühise töö tulemus. See on olnud Rakvere linnavolikogude, linnavalitsuste ja tegelikult ka poliitikuid ametisse valinud Rakvere linna elanike ühine töö ja eesmärk. Projekti on panustatud ja selle valmimisse on järjepidevalt usutud aastakümneid.

Tööd Pärdi kontserdimajaga on olnud palju. 2009. aastal korraldas Andres Jaadla juhitud linnavalitsus rahvusvahelise Arvo Pärdi kontserdimaja arhitektuurikonkursi, kuhu laekus Eesti arhitektuuriajaloo suurim arv võistupakkumisi – 136 – ja need esitati 29 riigist. Tööd laekusid konkursile kodumaalt ja teistest Euroopa riikidest. Lisaks saabusid võistutööd Indiast, Tšiilist, USA-st, Kanadast, Jaapanist ning Hongkongist. Tänaseks päevaks on rohkem võistutöid laekunud vaid Tallinna Lennusadama arhitektuurikonkursile. Võidutööle andsid oma heakskiidu nii Rakvere linnavolikogu kui ka valimiskomisjoni liikmete hulgas auliikmena olnud Arvo Pärt isiklikult.

Mihkel Juhkami juhitud linnavalitsus korraldas keeruka Pauluse kirikuhoone linna omandisse saamise protsessi ja koos kultuuriminister Indrek Saarega allkirjastati 6. jaanuaril 2017. aastal Rakveres hea tahte lepe. Sellesse leppesse sai kirja see, et Rakvere Pauluse kirikust saab peale renoveerimist multifunktsionaalne Arvo Pärdi nimeline kontserdimaja. Pauluse kirikuhoone ost ja lepingu sõlmimine toimusid linnavolikogu otsuste alusel.

Marko Tormi juhitud linnavalitsus korraldas volikogus tuliseid arutelusid tekitanud Arvo Pärdi muusikamaja projekteerimise. 9. septembril 2018. aastal toimus siinsamas Rakvere linnavalitsuse kaunis valges saalis Arvo Pärdi nimelise muusikamaja projekteerimislepingu pidulik allkirjastamine. Maailmakuulus helilooja ja Rakvere linna aukodanik Arvo Pärt kirjutas enne seda alla ka nimekasutuslepingule, kus valmiva hoone nimena seisis Arvo Pärdi muusikamaja. See toimus siinsamas saalis, kõigi asjaosaliste ja meedia silme all.

Samuti toimusid arutelud linnavolikogus ja pikad läbirääkimised riigikogus ning riigikogu kultuurikomisjonis, et saada Arvo Pärdi muusikamajale kui riiklikult tähtsale kultuuriobjektile rahastus. Abilinnapeana kaitsesin ideed riigikogu kultuurikomisjoni ees ning toona toetasid ettevõtmist kõik Virumaalt valitud ja erinevatesse erakondadesse kuuluvad riigikogu liikmed.

Me ei raja Arvo Pärdi muusikamaja kui lihtsalt ühte hoonet, vaid me taastame Eesti ajaloos väärika looga kirikut, Eesti Pauluse Vabaduskirikut, mille pühitses sisse legendaarne Tartu ülikooli rektor ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Johan Kõpp 16. juunil 1940. See toimus kaks päeva enne Nõukogude okupatsioonivägede sissetungi.

Pauluse kirik pühitseti sisse pühamu ja kirikuna ning selle on projekteerinud Eesti sümbolite arhitektiks nimetud arhitekt Alar Kotli. Seesama arhitekt, kelle loodud laulukaare alla me eestlastena laulupidudel kokku tuleme.

Arvo Pärdi muusikamaja – see ei ole lihtsalt maja. See on Rakvere linna ja Rakverele appi tulnud ning Eesti rahva valitud riigikogu kummardus erakordsele heliloojale – Arvo Pärdile.

Nii nagu pea sada aastat tagasi kandsid Rakvere inimesed vankritega kive kokku kultuuritempli, Rakvere teatri rajamiseks, nii on siin saalis istuvad inimesed nüüd ja ka varem panustanud Arvo Pärdi muusikamaja valmimisse.

Igaüks siin saalis on piltlikult öeldes toonud oma kivi ja ladunud aastaid vundamenti, selleks et anda oma panus muusikamaja valmimisse. Sõltumata erakondlikust kuuluvusest ja maailmavaatest. Lihtsate Rakvere inimestena.

Igaüks on andnud oma panuse ning oleks olnud väärikas ja soliidne paluda neid kõiki ka selle märgilise hoone nurgakivi panemisele. On väiklane, küündimatu ja nõme rääkida, et meil polnud ehituskiivreid, et kutsuda nurgakivi panemisele inimesi siit saalist. Inimesi, kes on viimased viisteist aastat, osa oma elust, andnud Arvo Pärdi muusikamaja valmimisele.

Arvo Pärdi muusikamaja on saanud heakskiidu mitmelt volikogult ja valitsuselt, Arvo Pärdilt ja tema perelt. Täiesti lubamatu ja vastutustundetu on see, et kitsas inimrühm otsustas kabinetivaikuses kergekäeliselt kontserdimaja nime muuta.

Miks peab see väärika ajalooga maja kandma just Arvo Pärdi muusikamaja nime? Sest meil on vaid üks Arvo Pärt ja üks Arvo Pärdi muusika. Sest saja aasta pärast, kui meid siin kedagi enam ei ole, siis Arvo Pärt on ja jääb. Tema muusika elab igavesti ja seda mängitakse ka saja aasta pärast. Seda jumalikku muusikat, millesarnase loojaid, suure algustähega heliloojaid, sünnib sajandis siia maailma vaid üks. Kui üldse enam kunagi.

Arvo Pärdi nimeline taeva poole sirutuv elegantne sakraalhoone on meie põlvkonna, Rakvere linna ja kogu Eesti rahva tänuavaldus maestro loodud imelisele muusikale ja geniaalsele heliloojale Arvo Pärdile. Väikesele Rakvere poisile, kes oma hingeseose muusikaga leidis siinsamas – praeguse volikogu akna all Rakvere turuplatsil jalgrattaga ümber elektriposti ringi tiirutades."