Kliimaministeerium jääb tulevikumaavarade kasutuselevõtuga seoses kidakeelseks

Maapõueseaduse kohaselt tohib karjääri rajada kuni 100 meetri kaugusele elamumaast. Foto: Arvo Meeks

Kliimaministeerium jagas 20. septembril toimunud pressikonverentsil lahkelt infot välja töötatud tulevikumaavarade kasutuselevõtu eelnõu kohta, kuid ei soostunud vastama paljudele täpsustavatele küsimustele. Näiteks sellele, kas kliimaministeeriumi juhtimisel uuritakse vaid maapõues olevad maavarasid ja/või valmistutakse Lääne-Virumaad ka kaevandustöödeks.

Kliimaministeerium tutvustas 20. septembril seadusemuudatuse eelnõu, mille eesmärgiks on luua selgus tulevikumaavarade kasutuselevõtu tingimustes. Seaduse järgi loetakse maavaraks geoloogiliselt uuritud ja arvele võetud maavarasid, mille varu on kinnitatud maavarade registris. See tähendab, et arvele võetavad varud on nõutaval tasemel uuritud ja vastavad kehtestatud nõuetele. Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei loeta metallimaaki (rauamaaki), haruldasi muldmetalle, glaukoniitliivakivi (kaaliumi) ega graptoliitargilliiti (vanaadiumi) maavaradeks, sest nende leiukohtade ja ilmingute arvelevõtmist takistavad regulatsiooni puudumine ja ebapiisav uuritus.

Seadusemuudatuse kohaselt läheks 2/3 kaevandamisest saadud tulust riigile ja 1/3 kohalikule omavalitsustele. Viimane neist maksaks liiva, kruusa või paekivi kaevandamise tulust 10 protsenti kaevanduse lähistel elavatele inimestele.