/nginx/o/2011/06/10/622912t1hdbbf.jpg)
Väikesele riigile nagu Eesti on äärmiselt olulised kõik kodanikud ja eriti lapsed, kes seda riiki tulevikus edasi kannavad ning ülal hoiavad. Paremad elutingimused ja riigipoolne tugi on suureks abiks peredele, kes annavad Eesti riigi arengusse tähelepanuväärse panuse. Kui rahvastiku iive on positiivne ja lasterikastele peredele täisväärtuslikuks eluks kõik eeldused loodud, siis on ka riik oluliselt rikkam ja kestvam.
Kodu on koht, mis tekitab turvatunde ja on kasvulavaks edaspidiseks. Korralik kodu on vajalik meile kõigile ja seda ka lasterikastele peredele, kel tänapäevaste elamistingimuste loomiseks napib raha. 2008. aastal algatasin kodutoetuste programmi just nendele peredele ning kolme aasta jooksul on selleks eraldatud ligi 13 miljonit eurot. Programm on olnud suuresti edukas just tänu heale koostööle Eesti Lasterikaste Perede Liiduga.
Meetme peamine eesmärk on nelja- ja enamalapselistele peredele eluasemelaenu põhiosa tagasimakse vähendamine, eluaseme soetamine või renoveerimine. Mul on hea meel, et eluasemetoetus on jõudnud abivajajateni üle Eesti, kuid lasterikaste perede muresid peaks märkama kogu ühiskond.
Tihti ei olegi vaja rohkem kui soe tekk või targemate hea nõu. Siin on oluline roll kohalikel omavalitsustel, organisatsioonidel, ja miks ka mitte aktiivsetel noortel, kes tahavad ühiskonnas midagi olulist korda saata.
Alates meetme algusest on toetatud 1313 peret, kelle kodu on seeläbi saanud veidi värskemaks ja hubasemaks. Nendes peredes elab kokku 6354 last. 2011. aastal said pered komisjoni ettepanekul taotleda toetust elamistingimuste parendamiseks ka teist korda. 2011. aastal tagastas 163 taotlejast 96 eluasemelaenu põhiosa jäägi, 8 soetas uue eluaseme, 56 peret tegi renoveerimistöid ja 2 peret ehitas maja. 127 perel on toetuse kasutamine veel pooleli. Samal aastal oli keskmine toetus pere kohta 6128 eurot.
Olen veendunud, et programmi olulisus ei seisne ainult võimaluses parandada elamistingimusi, vaid hoopis tähtsam on laste täisväärtuslik elu. Uus maja või vihmakindel katus ei ole muidugi ainsad, mis vähendavad ühiskonnas sotsiaalset tõrjutust ja muudavad laste koduse õhkkonna just selliseks, kus neil on kõige parem areneda, kuid on kindlasti suureks sammuks eesmärgile lähemale.
Viimaste aastate jooksul oleme saanud palju selgema ülevaate, millistes tingimustes elab osa Eesti peredest.
Järjepidevalt õpime ka ise ning oleme pidevalt täpsustanud juhiseid, et eraldis jõuaks just nendeni, kes seda kõige enam vajavad. Kuna programm on end seni igati õigustanud, siis on ka sel aastal madala sissetulekuga leibkondadel võimalus toetust taotleda. Leian, et kehval järjel perede toetamine on Eestile jätkuvalt oluline.
Uueks perioodiks on raha eraldatud 2,2 miljonit eurot ning toetust on võimalus saada ka nendel peredel, kellele on eelmises voorus raha juba eraldatud. Nii on võimalus üha rohkematel peredel pakkuda oma lastele paremaid elamistingimusi ja soodsat keskkonda nii õppimiseks kui ka arenemiseks.
Olen veendunud, et lasterikaste perede toetamine on äärmiselt vajalik. Kuid on aeg astuda samm edasi ning kehtestada toetus ka seadusega, et lasterikastel peredel oleks võimalus pakkuda oma lastele ehk tulevastele Eesti elu edendajatele kasvamiseks sobilikud tingimused. Toetuse seadustamine soodustaks perede toimetulekut ning parandaks Eesti demograafilist olukorda.