Riiklik taastuvenergia poliitika on loonud olukorra, mis meenutab metsikuid üheksakümnendaid, mil ärikad ronisid metsaomanike ustest ja akendest sisse.
Maaomanikud jäetakse tuulikuäri vastu üksi
Nüüd on metsaärikad asendunud tuulikuärikatega, kelle meelevalda on riik inimesed ja omavalitsused seadnud, ning üle Eesti on menetluses sadu tuulepargi planeeringuid. Samas, juba eelmisel aastal ületasid plaanitavate tuuleparkide võimsused Eesti vajadused mitu korda. Uued taastuvenergia edendamise seadused kindlustavad tuulikuarendajatele igas olukorras ärikasumi, samuti mõjutatakse omavalitsusi kergemini ärihuvidele järele andma ning tagatakse neile planeeringuga seotud kulud ja taluvustasud.
Pärast tuulikupargi detailplaneeringu algatamist saab omavalitsus palgata tööle ametniku, kelle ülesandeks on tuulepargi arendusega seotud planeeringute läbiviimine. Vald saab selleks otstarbeks riigilt 200 000 eurot. Ainus, kes jääb selles olukorras keeruliste juriidiliste dokumentide läbitöötamisel omapäi, on maaomanik. Hoonestusõiguse seadmise lepinguga annab maaomanik arendajale õiguse oma maale ehitada tuulikuid, nende teenindamiseks vajalikke tehnovõrke, sh salvestusseadmeid, rajatisi ja juurdepääsuteid. Leian, et antud olukorras võiks olla ka üksikisikule riigi tugi juriidilise nõu saamisel, sest sellised lepingud on tavalistest väga erinevad ja inimesed võivad loodetud tulu asemel hoopis kahju saada.