/nginx/o/2023/02/06/15122981t1h6f3f.jpg)
/nginx/o/2024/10/02/16393608t1h4039.jpg)
Hiljutine tööreis Tšehhi jättis kustumatu mälestuse, sest Eesti sportlased tegid Rahvuste krossil vägevaid sõite ja esindasid riiki igati väärikalt. Vabu hetki ei olnud küll palju, aga mõni kohalik vaatamisväärsus sai siiski ära nähtud.
Lauge maa, kodumaa
Enim annavad tunda jalad, mis mägedes ronimise tõttu paraja koormuse said. Kui mõnusalt lauge maapinnaga harjunud eestlane vähe mägisemasse kanti satub, siis loomulikult on taamal looklevaid künkaid mõnus autoaknast vaadata. Ise ronides on lugu teine. Kui igapäevasel koduteel Eestis näitab kompass kõrguseks merepinnast umbes 50 meetrit, siis Saksamaal, suunaga Tšehhi, säras ekraanil näit 1100 meetrit.
Väga ilusas Karlovy Vary linnas tuli poodi saamiseks umbes 18-kraadise kaldenurga all olevast mäest alla vudida oma 300 meetrit – lihtne. Moonakotiga üles tulek – mitte enam nii lihtne. Kaks korda ühe õhtu jooksul seda teha – piin.
Nüüd ei tundugi kontorisse kolmandale korrusele tulek nii hull kui varem.