Mitme aasta pärast algab fosforiidi kaevandamine?

Aivar Ojaperv. Foto: Ain Liiva

Infot pooltühjast klaasist saab jagada kahel viisil: «Õnneks on pool veel alles» või «Kahjuks on pool klaasitäit juba kadunud».

Fosforiidi ja haruldaste metallide võimaliku kaevandamisega tundub olevat sama lugu. Meid informeeritakse vormis «Õnneks on pool veel alles», me alles uurime, ja kui «aga»-dele leidub positiivne vastus, siis võibolla hakkame kunagi kauges tulevikus kaevandama. Tegelik olukord tundub olevat aga selline, et kaevandama tahetakse hakata igal juhul, ja kui uuringutes ilmneb tõepoolest mõni suur ootamatus –

no näiteks polegi seda fosforiiti meie maapõues nii palju, kui arvatud on –, siis kaalutakse, et võibolla jätaks kaevandamata.

Paraku pole meie riigis sirge selja ja ausa väljaütlemisega poliitikut, kes võtaks kätte ja nimetakski asju õige nimega. Käib üks hämamine, sõnavahu loopimine, ülipikkade ja segase sõnastusega dokumentide vormistamine ja kohati ka lausvale levitamine.

Mida näiteks arvata sellest, et mõni aeg tagasi ei lubanud toonane kliimaminister, praegune peaminister Kristen Michal ajakirjanikke kohtumisele, kus ta kõnealusel teemal vestles Lääne-Viru omavalitsusjuhtidega? Mida arvata praeguse kliimaministri Yoko Alenderi 20. septembril omavalitsustesse saadetud dokumendist pealkirjaga «Keskkonnatasude seaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamiseks esitamine», kui ta soovis kooskõlastust ja arvamust juba 30. septembriks? Selle eelnõu pikkuseks on muide 23 A4 lehekülge raskesti loetavat keerulise sõnastusega teksti.

Kusjuures dokument sisaldab kui mitte valet, siis vähemalt pooltõde: selles on juttu näiteks kontsessiooni töörühmast, mis olevat olnud moodustatud tasakaalustatult ja millesse olevat kuulunud ka kohalike omavalitsuste esindajad. Aga asjaga vaat et kõige rohkem seotud oleva Rakvere valla volikogu esimees Peep Vassiljev polnud oma sõnul sellisest töörühmast kuulnudki.

On siiski inimesi, kes on Alenderi saadetud ja veel paljud teised dokumendid läbi töötanud ja kes oskavad ridade vahelt lugeda. Nemad on välja öelnud ka aastaarvu – kaevandama hakatakse 2034. või 2035. aastal. Varem lihtsalt ei jõudvat.