/nginx/o/2023/02/06/15122981t1h6f3f.jpg)
/nginx/o/2024/10/03/16393828t1h504c.jpg)
Riik plaanib lõpetada alates 2026. aastast töötutoetuse maksmise ning edaspidi makstakse töö kaotuse korral registreeritud töötule kas sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või uut eelnõuga loodavat baasmääras töötuskindlustushüvitist.
Riik lõpetab 2026. aastast töötutoetuse maksmise (1)
Senine töötuskindlustushüvitis nimetatakse neljapäeval valitsuse istungil arutusele tuleva eelnõu järgi ümber sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks ja selle saamise tingimusi ei muudeta.
Baasmääras töötuskindlustushüvitis määratakse inimesele, kes on enne töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötanud vähemalt kaheksa kuud. Hüvitist makstakse kuni 180 päeva ja hüvitise suurus on kõigile sama, 50 protsenti eelneva kalendriaasta alampalgast. Inimesed, kes nendele nõuetele ei vasta, saavad kohalikult omavalitsuselt taotleda toimetulekutoetust.
Prognoosi kohaselt kasvavad seaduse rakendamisel kulud 2026. aastal ligi 2,3 miljoni euro võrra, sest samal ajal makstakse enne 2026. aastat määratud töötutoetusi ja uue süsteemi järgi määratud baasmääras töötuskindlustushüvitist. Aastatel 2027 ja 2028 hoiab riik kokku vastavalt ligi 23,2 ja ligi 25,3 miljonit eurot.
Lisaks lahendatakse eelnõuga õiguskantsleri tõstatatud probleem, et kehtiv kord lubab kuni 24-aastasele perest eraldi elavale õppurile maksta toimetulekutoetust üksnes juhul, kui tema perekonnale määrati toimetulekutoetus eelmisel või jooksval kuul.
Samuti nähakse ette võimalus maksta erandina toimetulekutoetust kuni 24-aastastele perest eraldi elavatele õpilastele ja üliõpilastele, kui nende suhted pereliikmetega on katkenud või vanematel puudub võimekus oma lapsi toetada.