Keskkonnaagentuuri andmetel elas selle aasta alguses Eestis 10 000 – 11 000 põtra. Alanud põdrajahihooajal on eesmärk hoida põtrade arv mõõdukal tasemel ja küttida tohib 3500–4000 looma.
Lääne-Virumaal tohib alanud jahihooajal küttida kuni 200 põtra
Kliimaministeeriumi jahindusnõunik Aimar Rakko ütles, et 10 000 – 11 000 põtra on igati optimaalne arv, mis tagab põtrade tekitatud metsa- ja liikluskahjude hoidmise mõistlikes piirides. "Koos asurkonda lisandunud vasikatega küündis arvukus selle aasta põdrajahihooaja alguseks hinnanguliselt 15 000 isendini. Põtrade talvise arvukuse hoidmiseks samal tasemel, mis möödunud talvel, on soovitatud sel jahihooajal küttida 3500–4000 looma," lausus ta.
Pärast arvukuse madalseisu 1990-ndate keskpaigas, mil talvine asurkonna suurus küündis vaid 5000– 6000 isendini, hakkas põtrade arvukus suurenema ning ulatus aastatel 2012–2015 juba pea kolm korda kõrgemale – kuni 17 000 loomani. "Koos arvukuse tõusuga suurenesid oluliselt ka põdraga seotud metsa- ja liikluskahjud, mille vähendamise eesmärgil tehti otsus tõsta küttimise intensiivsust, ja nii langes aastatel 2015–2019 põdra arvukus Eestis kokku ligi kolmandiku võrra," selgitas keskkonnaagentuuri eluslooduse juhtivspetsialist Rauno Veeroja.
Alanud põdrajahihooajal tohib Lääne-Virumaal küttida 200 looma. Ida-Virumaal antakse välja 310 küttimisluba, Järvamaal 200 ja Jõgevamaal 170.