Olen alati olnud üsna skeptiline kõikvõimalike eneseabiraamatute suhtes. Aja jooksul on neid mulle pihku sattunud küll, näiteks olen läbi lugenud Gary Chapmani viie armastuse keele raamatu, aga Julian Mantle’i «Lugu mungast, kes müüs oma Ferrari» jäi mul lõpetamata. Üldiselt olen aga alati leidnud, et seda suhtumist, nagu keegi teine saaks inimest elama õpetada, on meie ümber liigagi palju. Kuigi Heiki Kohal on öelnud, et tema suhteraamat eneseabiõpikute alla ei liigitu, kippusin siiski ka seda teost vähemalt esialgu kaane järgi hindama.
Raamatu «Aitab draamast!» puhul on tähelepanuväärne kindlasti tõsiasi, et see on autori esimene tervikteos ning Heiki Kohal ise on erialalt hoopiski füsioterapeut. Autor, kes tunneb peensusteni inimese füüsilist keha, on võtnud ette lahata seda, mis silmale varjatuks jääb: tundeid, mõttemaailma, käitumismustreid ja inimese mürgiseid omadusi.
/nginx/o/2024/10/29/16452810t1h40aa.jpg)
/nginx/o/2024/10/04/16398112t1hdd2c.jpg)