Trollitalve eel

Kärt Devaney. Foto: Ain Liiva

Oktoober on nimetatud vaimse tervise kuuks. Igati loogiline – kohe on käes aeg, mil põhjamaine «polaaröö» hiilib vaikselt kohale nagu Urr Muumiorgu ning unub, et päevavalgus üleüldse olemas on.

Pimedusega ühes saabuvad nii D-vitamiini puudus kui ka vaimse tervise murede süvenemine. Naljaga pooleks võib ju öelda, et tavadepressioon vahetub sesoonse depressiooni vastu, ent oma tõetera on selles siiski.

Tundub triviaalsena soovitada värskes õhus liikumist ja vitamiinide tarvitamist, vee joomist ja sportimist, lähedaste seltsis aja veetmist ja tubast kultuurinautimist, et end sügisest ja saabuvast igitalvest tervelt läbi vedada, aga vahel on tarvis just sedasama lihtsat meeldetuletust. Mõnikord on vaja spetsialisti abi, ja see on enamgi kui okei. Teinekord on tarvis toimida nagu muumid – kõht kuuseokkaid täis süüa ja talveunne keerata. Vahel on hea hoopis sportliku koduvana kombel hooajast viimast võtta ja liikuda õues iga ilmaga. Igaühele oma.