/nginx/o/2024/08/05/16270670t1hc7a6.jpg)
/nginx/o/2024/10/09/16407035t1haa23.jpg)
Igaüks peab põhikooli lõpetades oskama kõike: nii küpsetada, tikkida kui ka näiteks treida.
"See on õppekorraldus, mis tagab kõikidele õpilastele võrdsed võimalused koolis," ütleb haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) peaekspert Kertu Tort. "Meie soovitame ikka segagrupid moodustada."
Haljala küünlaalused ja õunamoos
Mõnusa saepurulõhnaga täidetud tehnoloogiaklassis on pool Haljala kooli 6.a klassi õpilastest ametis teeküünlaaluste meisterdamisega, kenad sinised töökitlid seljas. Väike asi, see teeküünal, aga nõuab ülitäpselt valmistatud alust, et loksuma ei jääks. Selleks on tarvis head silma ja osavat kätt.
"See mõõtmine on kõige keerulisem," tunnistab Jan-Erik. "Ma pean mõõtma pooleks ja veel kord pooleks." Mõõtmine on tähtis, nõustub õpetaja Aivar Saarela. "Üks millimeeter võrdub ühe hindega," lisab ta muigelsui. Eksimisruumi palju ei ole. Sellest hoolimata on ruumis rahulik ja võrdlemisi vaikne. Aga mis seal rääkida, kui töö on ees ja kasutusel olevad riistad väga teravad pealegi. Nendega on tuttavad Villem ja Egert – mõlemad on puidutööga ammu sinasõbrad: möödunud aastal samasuguse küünlaaluse valmistanud Villem kinkis selle Saaremaal elavale tädile, aga vanaisa abiga on ta emale kingiks teinud ka puidust auto. "Me toome Kõldu kandis vanaisaga metsast puid ja siis meisterdame koos," jutustab Egert. "Tegime seinakella. See on vanaisal seina peal."
Tasakesi nokitsevad oma küünlaaluste kallal ka tüdrukud, kes aga puutööst suuremat ei pea ega karda seda ka välja öelda. Ehkki Kärt on selles aines juba ühe viie saanud, teatab ta selgel häälel, et talle see asi ei meeldi, mõni asi ei tule üldse hästi välja ning tüdrukute teema on hoopis käsitöö. "Tegelikult ei ole ebameeldiv," lausub puutöö kohta Kirke, "kui asjast aru saad, on lihtne. Kuigi parema meelega ma kooksin. Vanaema on õpetanud, et kududa peab oskama."
/nginx/o/2024/10/09/16407036t1h828a.jpg)
Parasjagu saagi õigesse asendisse seadev Liselle tunnistab, et pole eluski varem saaginud ("Me elame korteris!") ja oleks parema meelega üldse käsitöötunnis.
Samal ajal valmistub pool klassist õunamoosi keetma – poisid koorivad ja lõiguvad õunu ning pistavad isuga tükikesi suhu. Õpetaja Merle Kivibergi sõnul teevad poisid süüa meelsasti, ja kuigi läbi raskuste, õppisid needsamad noormehed selgeks ka parempidiste silmuste kudumise. Külluslik õunaaeg on andnud koolilegi ohtralt võimalusi. Õpetaja aia õuntest tehti 7. klassiga krõbedikke, 4. klassi lapsed kuivatasid õunaviilud ära ja nendega täideti kinkekotte, mida kooli külalistele kaasa anda.
Igatahes on Haljala kooli 6.a poisid kogenud köögikunstnikud, kel on ka põhjust hoobelda. Oliver näiteks on küpsetanud rabarbrikooki, Oskari arust on vahvlitegu väga lihtne ja õunakooki on ta ka teinud. "Mulle meeldib süüa teha," lausub Oskar ja lisab, et üldse peaksid poisid ja mehed sagedamini pliidi ääres tegutsema. Ehkki Sander on praeguseks kodus valmistanud vaid pelmeene ja makarone, pole tema sõnul võimatu, et ühel päeval on ta kokk. "No praekartuleid olen teinud," ütleb Kardo ja muheleb. "Seda oskavad vist kõik. Aga tunnis võiks pannkooke teha," lisab ta.
Sõmeru mõõgad ja kuumaõhupallid
Loovtööst 8. klassi lõpus ei pääse. Kolm tragi poissi Sõmeru põhikooli 8.a klassist asja viimasele minutile ei jäta ning võis aimata, kui aukartust äratavad mõõgad nende käe all valmimas on. Aaron märgib, et suuremat otstarvet neil olema ei peagi. "Ma arvan, et kapi peal näeb see ilus välja," sõnab ta. Kahtlemata on uhke ka Karl-Mattiase mõõk, kui see kord valmis saab. Sest see on kõver ja saab külge leedtuled.
/nginx/o/2024/10/09/16407037t1h0053.jpg)
Ehtekarbikesi lihvivad tütarlapsed puutöö kohta suuremat vaimustust ei jaga, kuid see ei näi neile ka vastumeelne olevat. "Nuga oli päris lõbus teha," meenutab Greete-Liis.
Õpetaja Toivo Reinsoo väitel on segarühmad üks õige asi. Nende koolis läks süsteem käiku neli aastat tagasi, kui ühes klassis oli ootamatult palju poisse ja need ei mahtunud ühte rühma ära. "Hea on ka see, et üksteist aidatakse rohkem," räägib Reinsoo. "Tüdrukud on isegi osavamad ja nutikamad, abistavad poisse."
Oma suva järgi sai sellal tegutseda käsitööklassis, kus Aksel plekkpurgist, nöörist, korkidest ja värvilistest vidinatest öökulli meisterdas. "Aeda näiteks," nõustub Aksel. "Heliseb seal, kui loksub." Õpetaja Tiiu Muru selgitab, et 8. klassi valikprojekti käigus võib otsustada igaüks ise, mida teha tahab, valides õpitu seast meeldivaima tegevuse. "Aga kui asju kaasas pole, leian neile ise tegevust," lisab ta. Nõnda istus Rasmus õmblusmasina taga ja poetas vuristamise vahele, et õpetaja käskis õmmelda. Mida täpselt, ta tegelikult ei teadnud. Ning Vaiko triigib hoolega kangatükki. "Ma ei tea, sellest pidi lapitekk tulema. Heegeldamisega ma ei saanud hakkama," tunnistab ta.
Lootuses, et nende kätetöö ühel päeval ka lendu läheb, valmistavad Johan ja Sten kumbki oma plekkpurgist kuumaõhupalli: üks nokitseb Red Bulli, teine Coca-Cola purgi kallal. "Põhi lõigatakse ära, purk lõigutakse ribadeks, põhi lüüakse lapikuks ja küünal läheb sisse," selgitab Sten.
:format(webp)/nginx/o/2024/10/09/16407038t1h5dc2.jpg)
Tüdrukud heegeldavad karupoegi. "Maandab stressi, jaa," soostub Katriin, kuid märgib, et kui mustrist aru ei saa, ajab ikka närvi. Tema karuke läheb väikevennale.
Kuigi juba aastal 2011 kuulutati HTM-i peaeksperdi sõnul tehnoloogiavaldkonnas gruppide moodustamine sooneutraalseks, jätkas enamik koole poiste ja tüdrukute rühmadega. Aastal 2023 kinnitatud põhikooli riiklikus õppekavas on aga selgelt kirjas, et kõik õpilased peavad jõudma kõikide õpitulemusteni.