Keelemees Eduard Leppik isa ja vanaisana

Eduard Leppik 100. Foto: 2 X Shutterstock, 8 X Erakogu, Montaaž

Eduard Leppik 100

Pühendunud koduuurijat ja emakeeleõpetajat, Emakeele Seltsi auliiget, eesti rahva muuseumi aukorrespondenti, Wiedemanni keeleauhinna ja presidendi rahvaluulepreemia laureaati ning Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaleri Eduard Leppikut mäletatakse jalgsi või jalgrattal Lääne-Virumaa küla- ja metsateid mõõtmas, et uurida murret ja kohanimesid ning hoida silma peal Kalevipoja jälgedel. See oli keelemehe elu üks pool. Missugune oli Eduard Leppik inimese, isa ja vanaisana, meenutavad tütred Kulla Leppik ja Ehte Mumm.

Eduard Leppiku perekonnalugu algab ühest noorpõlves antud tõotusest. "Isal oli vend, kes sai surma Sinimägedes. Isa oli 20 ja vend 16. Nad olid andnud tõotuse, et neil saab kummalgi olema viis last. Just sellepärast, et eesti rahvast oleks rohkem ja see jääks kestma," kõneles Kulla. "Kui meie isa oli ülikoolis, abiellus ta oma esimese naisega ja neil sündis 1949. aastal tütar. See abielu läks lõhki, sest isal oli keelatud elada linnades, aga abikaasa oli läbilõhki linlane."