Juhtkiri: minister virinat ei salli

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et Eesti hädades ja madalas iibes on süüdi pidev virisemine. Kuna kõik virisevad, ei julge inimesed investeerida, ei julge laenu võtta ega lapsigi teha.

Ligi lisas, et positiivne foon mõjuks Eesti iibele oluliselt paremini kui negatiivne, sest inimesed ei julge peret luua, kui kogu aeg räägitakse, et kõik läheb aina halvemaks. Ministri arvates kardavad inimesed, et nad ei suuda oma peret ülal pidada, ja see hoiab neid tagasi. See hoiab neid tagasi ka ettevõtluses.

Virinat on meil ühiskonnas muidugi palju, ja ega kuskil mujal pole elu roosilisem. Kuid mõnikord on virisemine see ainuke, mis inimestele jäänud on, kui iga päev eluspüsimisega tegeleda tuleb.

Viriseda võib vähe või palju, igaühe enda valik. Aga tegelikult on olukord ju sama. Palganumber on sama, leivapäts maksab sama palju ning eluasemele kulub ikka sama summa.

Kes on nõus mitte virisema ja pea ees tundmatusse veekokku sumatama, see sünnitab lapsi ja vaatab, kuidas elu kujuneb. Teine tahab saavutada kindlustunde, et perele oleks ikka leib lauale panna ning puhtad riided selga. Eemalt künka otsast on hea kommenteerida ja süüdistada liigses virinas, aga enamik inimesi sumab sogases vees ja püüab kuust kuusse ots otsaga kokku tulla.

Palganumber on sama, leivapäts maksab sama palju ning eluasemele kulub ikka sama summa.

Võiks isegi öelda, et iseäranis valitsuse liikmeid on haaranud tundmatu tõbi, mille peamised sümptomid on irdumine tegelikkusest ja võimetus mõista igapäevaelu. Rahandusministri väide, et elu hoiab edasi liikumast inimeste virin, on lapselik, aga eelkõige solvav. Lisaks peaks rahandusminister teadma paremini kui keegi teine, millise mühinaga Eesti Euroopa riikide seas ostujõu tasemelt kukkunud on: Eurostati andmeil 27 riigi hulgas 19. kohal olla on masendav ning ennekõike näitab see rahva vaesumist. Kuid vaesuva rahva virin on inimlik ja mõistetav.